Fläche: 674 843 km² Einwohnerzahl: 65 447 374 (Januar 2010) Wahlspruch: Liberté, Egalité, Fraternité (Französisch für ,,Freiheit, Gleichheit, Brüderlichkeit") Sprachen: Französisch und andere Regionalsprachen wie Elsässisch, Baskisch, Korsisch und Bretonisch Hauptstadt: Paris Staatsform: Republik Währung : Euro Religion: ca 81 % sind katholisch ca 4,5 % Muslimes ca 1,4 % Protestanten ca 1,3 % Juden Feiertage : Neujahr am 1. Januar , das Dreikönigsfest, genannt ,,Le Jour des Rois" am 6. Januar, Ostern am Ostersonntag + Ostermontag, Maifeiertag am 1. Mai (Tag der Arbeit), Kapitulation des nationalsozialistischen Deutschlands vor den alliierten Kräften (1945) am 8. Mai, Nationalfeiertag ist der Tag des Sturms auf die Bastille am 14. Juli, Mariä Himmelfahrt am 15. August . Hauptflüsse : Loire, Seine, Rhone, Garonne, Rhein, Meuse
die Hauptstadt dieses Reiches ist. Da die Kräfte zu gering sind, um dem feindlichen Ansturm gerade an dieser Stelle noch länger standzuhalten, der eigene Widerstand aber durch ebenso verblendete wie charakterlose Subjekte allmählich entwertet wird, möchte ich mein Schicksal mit jenem teilen, das Millionen anderer auch auf sich genommen haben, indem ich in dieser Stadt bleibe. Außerdem will ich nicht Feinden in die Hände fallen, die zur Erlustigung ihrer verhetzten Massen ein neues, von Juden arrangiertes Schauspiel benötigen. Ich hatte mich daher entschlossen, inBerlin zu bleiben und dort aus freien Stücken in dem Augenblick den Tod zu wählen, in dem ich glaube, dass der Sitz des Führers und Kanzlers selbst nicht mehr gehalten werden kann. Ich sterbe mit freudigem Herzen angesichts der mir bewussten unermesslichen Taten und Leistungen unserer Soldaten an der Front, unserer Frauen zuhause, den Leistungen unserer Bauern und Arbeiter und der in der
Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul. Tuntuim luuletus on ,,Varblane". Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel. Juteini ja Kallio Runebergi luuletuste ja ,,Kalevala" ilmumise eelsest ajast tõuseb lisaks Poppiusele esile vaid paar soomekeelset luuletajat. J. Jutein (Jakob Juden, 1781 1855) - Turu romantikute kaasaegne, kuid tegeles neist lahus (Viiburis), vaimselt kuulus Porthani valgustusaega. Kirjutas esimesed soomekeelsed näidendi ja novellikatsetused (nt näidend ,,Perekond"). Kirjutas sageli oma luuletusi ümber nii, et neil oli mitu versiooni. Oli tugevalt valgustusajavaimuline kirjanik, rõhutas mitmes seoses sallivuse ja kasinuse ideaale, pooldas usuvabadust. Kiriku õpetus => ,,Ülesmärgitud mõtteid mitmel teemal", mis konfiskeeriti ja põletati
Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse, bastard-rasse, aga vaadeldi kui nõrku ja alaväärseid (sama põhjus nt natsidel slaavlasi alaväärtustada needki pidanuksid olema kas türklaste või soome- ugrilaste poolt ,,rikutud" indo-euroopa tõusg.) Tartu ülikooli antropoloogidest kirjutas juutide tervise teemal töö B. Blechmann (Ein Beitrag zur Anthropologie der Juden, 1882), kus vaagib juutide kehaehitust ning väidab, et juudid on Vene impeeriumi kehaliselt kõige nõrgem rahvas. S. Freud, olles ise juut, analüüsis juutide psüühhikat ja leidiski teatavaid patoloogilisi suundumusi. Viimaseid sai seletada sajanditepikkuse identiteedikriisi ja kultuurikonfliktiga. Juutidele tüüpilistest haigustest mainiti toonaste eelarvamuste raames katku, langetõbe, leeprat, tuberkuloosi, tüüfust, ,,küürselgsust", ,,konkspõlvsust",
Järgnev dokument sisaldab Hermann Göringi korraldust Reinhard Heydrichile 31. juulist 1941. Õhuväemarssal Göring oli sel ajal Hitleri järel teisel positsioonil ning Heydrich oli salapolitsei juht. Viimane allus Heinrich Himmlerile ja mitte Hermann Göringile. Käsuliin võib tunduda veider, kuid Kolmandas Riigis oli selline olukord tavaline, kuna natsionaalsotsialistide juhid võistlesid omavahel suurema võimu nimel. 6 Longerich, Peter (utgivare): Die Ermordung der europäsichen Juden. Eine umfassende Dokumentation des Holocaust 1941 –1945. 1989, lk 76j. 7 Kershaw, Ian. Hitler. 1998, passim. 63 „Kaitsepolitsei juhile ning SD ja SS grupi juhile Heydrichile, Berliin Teile on valitsuse 1939. aasta 24. jaanuari korraldusega usaldatud ülesanne lahendada juudiküsimus kõige sobivamal viisil emigratsiooni või ümberasustamise teel