JUDAISM Tallinn 2015 Lühitutvustus • Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. • Aluseks on normatiivse judaismi pühad tekstid ja õpetlaste kommentaarid. • Tanah, 5 Moosese raamatut ehk Toora; Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja määratleb ka Jumala enda moraalistandardid. • Pühakirjas sätestatud 613 käsule ja keelule kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu
Seloodid esindasid vaeseid, tuntud roomlaste kallaletungide pärast. Esseenid mood uue koguduse, nim ennast valgusepoegadeks. Allikas Q vanim Jeesuse sõnade kogumik. Evangeeliumid: Luukas (80a.), Matteus (80a.), Johannes (100a.). Kirjeldavad Jeesuse elusündmusi. Ristiusk oli vahepeal keelatud usund Rooma riigis. Sai lubatuks 313 pKr ja riigiusundiks 390 pKr. Constantinus I kuulutas lubatuks ristiusu, Theodosius kuulutas ristiusu riigiusundiks. Kristlus tekkis judaistlikus keskkonnas, mis pani aluse kristlikule pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks. See, mille poole ajalugu liigub, nim eskatoniks. LÄÄNEMERESOOMLASTE RAHVAUSUND
Tõendeid, mis kinnitavad usku 14 surmajärgsesse ümbersündi, on märksa rohkem. Päris kindla ümberkehastumise-uskumusena ei saa nimepanekut vanavanemate järgi siiski tõlgendada, sest pole teada, et Eestis oleks seatud tingimuseks, et vanaisa või vanaema peab sellisel juhul surnud olema. Mõnede teadete järgi on see nii olnud näiteks Rootsis, Bulgaarias ja judaistlikus traditsioonis, kuid selle võis põhjustada ka kartus, et koos nime äraandmisega kaob õnn ja tervis ning inimene võib surra. Et tegemist võib meil siiski olla kajastusega vanast soome-ugri kujutelmast, osutab see, et nii handid kui mansid uskusid, et lapses kehastub surnud sugulase hing. Mõnelgi pool pandi lapsele nimi alles siis, kui oli arbumisega kindlaks tehtud, kes sugulastest on ümber sündinud.
Erinevus on see, et seal puuduvad pühapildid ja -kujud, sest jumalast ei tohi teha ühtegi pilti ega kuju, sest tuleb kummardada jumalat ennast 10's käsus sees. Sealsed põhilised tegevused on pühakirja lugemine ja palvetamine. Peale jumalateenistuse toimuvad sünagoogis ka lihtsalt juutide kokkusaamised. Tavaliselt istuvad mehed ja naised seal eraldi. -) Kui juudi mees läheb sünagoogi, siis juutidel peab peas olema müts ning nad panevad pähe kippa/yanmulka. * Juut on judaistlikus arusaamas inimene, kelle emaks on juut või inimene, kes on pöördunud judaismi. Kui nt mu ema pole, aga isa on juut, siis mina olen pooljuut. Kui mina saan lapse mittejuudiga, siis minu laps on veerandjuut. Kui ta saab lapse mitte juudist naisega, siis nende laps on 1/8 juut jne... * Pühakiri Juutide pühakirja nimetatakse Tanach'iks. Enamik on kuulnud Toora'st ja Toora on juutide Tanach'ist 5 esimest raamatut käsuraamat. Veel on Nebiim, mis on
annaabi.ee 
