2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean- Claude Gerard'i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema baroksest repetitsioonitehnikast inspireeritud teosed ("Mängutoosid I-IV tselestale 1979-
tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga 1989.a , Valgetähe IV kl. teenetemärgiga 2001.a, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" 2001/2002. A, Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendiumiga 2004.a ja Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemiaga 2008.aastal. Ta on kokku pannud ka mitmeid laulikuid algklasside õpilastele. René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. a-tel "Vanemuises" lavastatud lühiballettidega "Inimene ja öö", "Fuuriad" ja "Kodalased". 1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni" alustab tänaseni kestvat ladinakeelsete kooriteoste rida, mis on kõlanud ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra, Horvaatia, Hispaania kirikutes ja katedraalides. Kodu- ja väliseesti koorid on Eespere isamaalisi laule esitanud nii Kanadas, USA-s kui ka Austraalias. R.Eespere kooriloomingut on enim esitanud Jüüti kammerkoor ja Sonnelundi kammekoor Taanist, Uppsala meeskoor Orphei drängar , Atlanta Choraliens, Portlandi
endal väga tugev. Isa mõjul kasvas suhe maasse, rahvasse, kodusse justkui märkamatult minugi sisse." Tema laulude südamlike sõnade autor on sageli ta ise. Eespere tuntuimad laulud on "Kodu on püha" ja "Ärkamise aeg" (1984), viimane neist oli 1980. aastate II poolel eestlastele eriti oluline. Rahvuse probleeme käsitlevad ka mitmed Eespere loodud suurvormid, nagu kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast" (1982). Lisandunud on aga ka vaimulik temaatika, nagu teostes "Kaks jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile (1986) või "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile (1990). Olav Ehala (31.07.1950 Tallinn), helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna
annaabi.ee 
