kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Kahjuks mulle see raamat eriti ei meeldinud, sest mul on ebameeldiv ja kõhedust tekitav lugeda jubedaid sõjakirjeldusi, samuti pikad olukorrakirjeldused kippusid olema üpriski väsitavad. Kuid siiski pani mind kasvõi natukest rõõmu tundma see, et sõdurid suudavad ka kõige jubedamas olukorras mingitki positiivsust ja rõõmsust säilitada nalja tegemise läbi, suudavad nautida ning rõõmu tunda väikeste asjade üle, mis võib sõjas väga palju aidata. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Ma arvan, et selle teose puhul olin ma keskmine lugeja, mõndade kohtade peal, kus olid väga pikad ning detailsed olukorrakirjeldused, ei viitsinud ma väga süveneda kõikidesse detailidesse. Mõningaid pikaks
Meie sees on jõud, mida me ise ka ei tea. See jõud on põhjendus jätkamiseks. Kui on raske, siis on mul valida kas anda alla või leida omale põhjendus üles tõusmiseks ja edasi jätkamiseks. Sõda varitseb meid kõikjal, igal hetkel võib tulla midagi ootamatut ja rasket. Lahing tuleb kõige ootamatul momendil ning kui see ootamatu moment saadab terve mu keha vastu maad, siis ma leian põhjenduse, miks ma pean üles tõusma ja edasi liikuma. Ma pean võitlema, et jätkata ka kõige jubedamas olukorras. Seni kuni ma jätkan ja tõusen igal momendil uuesti püsti, olen ma võitja. Allaandmine ja leppimine oma saatusega on kaotamine ja sellepärast ei mäletata sõjades inimesi, kes leppisid oma surmaga, vaid mälestatakse neid, kes tõusid viimast korda ja tegid kõige viimase lükke oma kehale, mis vabastas selle jõu nende sees ja viis nad pääsemiseni. Kõik algab iseendast, kui ma ei usu endasse ega võitle vastu, siis ma kaotangi. Lahing viib
võime vaadata kui kodanlik-demokraatliku revolutsiooni küpsemise ajajärku, mis vajutas oma iseloomuliku pitseri selles perioodi ühiskondliku mõtte arengule ja kirjandusele Fjodor Dostojevski elulugu Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril 1821. aastal Poola juurtega seitsmelapselises peres. Tema isa, vägivaldne alkohoolik Mihhail Dostojevski, oli erru läinud sõjaväe kirurg, kes töötas vaestehaiglas Moskva ühes jubedamas linnaosas. See äärmuslik ümbruskond mõjutas palju noort Fjodorit, kes tundis kaasa sealsetele inimestele. Kuigi ta vanemad keelasid haiglas ringi hulkuda, meeldis Dostojevskile hulkuda ringi haigla aias ja veeta aega koos patsientidega ning kuulata nende jutte. Fjodor Dostojevski isa, Mihhaili, suhtus oma lastesse väga despootlikult. Üks jutt räägib, et pärast tööd tal oli kombeks teha uinak, lapsed aga, kes seisid ümber tema voodi
annaabi.ee 
