Rääkis loo selleks, et äkki kirjanik sellest mingi mõttetera saaks, ent Sander ütleb, et lool peab olemas olema algus-, kesk- ning lõpppunkt, ent paraku sellel lool on vaid algus. Nii, et tuleb ära oodata teised kaks Laura lahkub. (Sander tõuseb, vaatab taskukella, kehitab tusaselt õlgu ning läheb akent allavaatamiseks uuesti avama; sel silmapilgul koputatakse ukse pihta. Ruttab avama; tulijale kätt vastu sirutades joviaalselt.) Sisse astub Tiit Piibeleht. Mehed on kooliajast juba vanad tuttavad. Mees on sattunud üle hulga aja linna. Räägivad veidi oma seiklustest, kui Sander kurdab talle oma muret. Juhtumisi on Tiit samuti kirjanik ning ta on nõus mehe hädast välja aitama. Tal juhtub olema just valmiskirjutatud raamat ,,Pisuhänd". Kuna mehe varasemaid töid väga hästi just kiidetud ei ole, ütleb Sander, et tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole
ähvardused (mis oligi üldiselt tavalisim karistusviis) ning see, et Vainola ei saanud enam avalikult koos punkaritega ja punkriideid kandes ringi käia - vastasel juhul oleks väikse ettekäände ajel võidud ta suunata Viljandi noortevanglasse.112 Sellegipoolest ei saa ka väita, et miilits punkaritega hellalt käitunud oleks. Merca meenutab, et suutis üpris kiiresti tabada ära viisi, kuidas ülekuulamisel miilitsaid endast välja viia – selleks tuli olla rõõmus, naeratada, rääkida joviaalselt ning käituda „nagu sugulastel külas“. Samas ei lõppenud selline käitumisviis alati just kõige paremini, sest Merca sõnutsi on teda miilitsa poolt ülekuulamisel isegi näkku löödud, mis on naise suhtes võrdlemisi julm käitumisviis.113 Veel hullemaid kogemusi on Janek Naanil, kes jutustab, et nendel kordadel, kui ta kinni võeti, rakendasid miilitsad pahatihti üht ja sama strateegiat. Kõigepealt visati
töölepingu üles öelda üksnes juhul, kui töötajat on eelnevalt hoiatatud, nagu sätestab TLS § 88 lg 1 p 4? - Nt kui Ülo on kirurg, kes tuleb tööle raskes joobes, siis ei pea hoiatama, sest see on raske rikkumine ja põhjustab ohu inimeste elule ja tervisele. 14. Haigla registratuuri turvamees M. viibis tööl joobes. See väljendus nii tema välimuses kui käitumises: M. õhetas näost, tema kõnnak oli ebakindel, ta ümises fuajees Eesti rahvaviise, suhtles joviaalselt patsientide ja külastajatega ning läks seejärel valvuri kabiini tukkuma. Haigla turvaülem S. oli M. käitumisest häiritud ning käskis M.-l koju minna. M. väitis, et kõik on kõige paremas korras ja tema koju ei lähe. Seepeale andis ülemus korralduse, et M. läheks meditsiiniõe kabinetti verd andma, et määrata kindlaks tema joobeaste. M. keeldus. Siis helistas meeleheitel S. politseisse palvega tulla mõõtma M. joovet ja viia ta koju
annaabi.ee 
