lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines tejstis üheaegset skandeerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on tavaliselt selgelt kuulda. Teksti hakkas inspireerima muusikaline väljendus: ilmuvad tundelise väljenduse võtted, mi lisavad väljendusjõudu tekstile, ning piltlik väljendus, mis ,,maalib" tekstikujundeid elavaiks. (Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm). 4. Zanrid Missa, motett, ilmalik laul, reekviemmissa, poeteetiline ood. **** 1. Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 15201560). 2. Heliloojad Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. 3. Muusika iseloomustus Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat
Milanos oli ta olnud mõjutatud Itaalia kergest ilmalikust muusikast, Roomas lihvis ta oma sakraalmuusika tehnikat. Mitmed tema motetid on dateeritud aega, kui ta laulis paavsti kooris. 1.4 Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa 1498. aasta paiku jätkas ta kõige tõenäolisemalt Sforza perekonna teenistuses. Seda tõendavad Gonzaga ja Sforza perekondade vahelised kirjad. 1499. aastal vallutas Louis XII oma Põhja-Itaalia invasiooni käigus Milano ja vangistas Josquinile varem tööd andnud perekonna. Enne Itaaliast lahkumist kirjutas ta üsna kindlasti oma ühe tuntumatest ilmalikest teostest, frottola "El grillo", ja lisaks ka "In te Domine speravi". Viimane võis olla varjatud viide usureformaator Girolamo Savonarolale, kes 1498. aastal põletati Firenzes tuleriidal ja kelle vastu Josquinil paistis olevat eriline austus. Teose tekstiks oli munga lemmikpsalm. Mõned tema teostest, näiteks instrumentaalne "Vive le roy", on kõhklustega dateeritud
lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines tejstis üheaegset skandeerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on tavaliselt selgelt kuulda. Teksti hakkas inspireerima muusikaline väljendus: ilmuvad tundelise väljenduse võtted, mi lisavad väljendusjõudu tekstile, ning piltlik väljendus, mis ,,maalib" tekstikujundeid elavaiks. (Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm). 4. Zanrid Missa, motett, ilmalik laul, reekviem-missa, poeteetiline ood. **** 1. Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 1520-1560). 2. Heliloojad Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. 3. Muusika iseloomustus Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat
annaabi.ee 
