Nende esimene laps, tütar Maria Theresia, sündis 1763. aastal. Isabella suri samal aastal pärast järjekordset nurisünnitust ning mustadesse rõugetesse haigestumist. Järgmisena oli Joseph ema sunnitlusel määratud abielluma vähenägusa Wittelsbachide printsessi Maria Josephaga. Joseph ei armastanud teda üldse mitte ning keeldus ka temaga lapsi saamast. Josepha suri rõugetesse ja Joseph ei vaevnunud isegi tema matustele minema, ta tundis neiu surmast kergendust. Josephil oli siiani silme ees pilt Isabellast ning nende tütar Maria Theresia oli mehele väga tähtis aga kahjuks tütar suri ning siis murdus Joseph täielikult. Keisrinna Maria Theresia jätkas ka siis abieluprojektide koostamist, kusjuures kõige tähtsamad olid dünastia huvid, armastus sellise liidu juures olid vaid plussiks. Maria Theresia tegeles ka teiste oma laste abieludega manipuleerimisega, pidades silmas eelkõige dünastia kasu ning hoolimata laste tunnetest
Joseph Vissarionovich Stalin Noorpõlv (Stalin 16-aastaselt; Stalin 20ndate keskel) Ioseb Besarionis dze Jughashvili sündis Gori, Gruusias 21. Detsembril 1879. Aastal. Ta oli oma ema neljas laps, kes sündis vähem kui nelja aasta jooksul. Esimesed kolm surid ja Josephil oli halb tervis, mis pani ta ema kartma, et ta võiks surra ootamatult. Kuigi Stalini elus ei läinud suhteliselt hästi, ei ole tema ema üldse selles süüdi, sest tema ema hoolitses tema eest väga. Stalini isa oli kingsepp ja ta ema oli juhupesija. Lapsena koges Stalin seda, mida enamus vaesed inimesed pidid kannatama Venemaal 19. Sajandi lõpus. Seitsme aastaselt ta sai endale rõuged
ei soovinud aga lihtsalt tema mõjuvõimu liigset kasvu. Seetõttu ei olnud Metternichil oma poliitika ajamine sugugi lihtne ning kui midagi ebaõnnestus, süüdistati selles vaid teda. Nii tekkis Metternichi suhtes üha suurem rahulolematus, mis kulmineerus 1848. aasta Märtsirevolutsiooni ajal, mil ta pidi riigikantsleri kohast loobuma ning Inglismaalepõgenema. 1851. aastal tuli ta Viini tagasi ning oli keiser Franz Josephil mõjukas nõuandja kuni oma surmani 1859. aastal. Charles Maurice de TalleyrandPérigord. 2. veebruar 1754, Pariis 17. mai 1838), esimene Benevento vürst, oli Prantsuse diplomaat ja poliitik. Ta tegutses edukalt kuningas Louis XVI valitsusajal, Suure Prantsuse revolutsiooni vältel ning seejärel keiser Napoleon I, Louis XVIII, Charles X ja LouisPhilippe I ajal. 19. sajandi lõpust tuntakse teda lihtsalt Talleyrandi nime all. Talle on antud vastandlikke hinnanguid
annaabi.ee 
