Georg ütles veel Josefile, et Helen on väga haige. Hiljem Josef küsis seda Heleni käest, aga Helen ütles, et see on Georgi väljamõeldis, et teda Saksamaale tagasi kutsuda. Josef andis Helenile võimaluse tagasi Saksamaale minna. Helen aga ei läinud, sest armastas Josefit väga. 10 päeva pärast hakkas sõda ning piirid suleti. Mõne päeva pärast võeti nad kinni, Josef enne. Neid peeti Prantsusmaal spioonideks, tänu Georgi külastuste järgi. Helen viidi naistelaagrisse, Josefist eemale. Josef jäi Colombes`i staadionile. Josef ja kuulaja läksid teise lokaali (lõbumaja, mis oli ainuke lahtiolev). Oli varahommik. Nad rääkisid edasi, jumalast. Josef rääkis enda põgenemisplaanidest. Kolmandal katsel ta põgenes laagrist päevasel ajal, kui valvurid ei osanud midagi kahtlustada ning Josef ütles neile, et talle anti vabadus. Josef suundus Heleni laagri poole. Vahetas oma ülikonna tunkede vastu, et naistelaagrisse elektrikuna pääseda
.......6 Sissejuhatus Josef Mengele, kellest sai surmaarst. Ta töötas Auschwitzi koonduslaagris. See mees tundub mulle huvitav, kellest oleks vaja teada natuke. Mengele oli samuti Hitleri abiline. Räägin kuidas surmaingli elu kulgeb noorpõlves, kuidas ta Auschwitzi satub ja ülejäänud elu põgeneb peale Auschwitzi. 1 Noorpõlv Josef Mengele sündis 16. märtsil 1911. Teda tuntakse kui surmaarsti ja hüüdnime järgi surmaingel. Josefist pidi saama isa põllumasinavabriku ettevõtte järgnev juht. Josef tahtis aga erineda teistest inimestest, olla kuulus ja edukas, teha ise endale nime. Mengele oli korralik, kuulekas, ettearvamatu. Lapsepõlves põdes Josef mitmesuguseid haigusi ning elas üle õnnetusi, millest vaevu pääses eluga. Kooliajal oli tema lemmik õppeaineteks füüsika ja bioloogia. Samuti tundis põnevust antropoloogia kallal. Mengele lõpetas kooli 1930. aastal. Esialgselt tahtis ta saada hambaarstiks.
läbi, kust leiti aga üks kiri. ( lk102) See kiri ja Heleni ettenägelikkus päästsid Schwarzi kinni pidamisest. Lõpuks jõudis ka Zchwarz Zürichi. Heleniga kohtus ta hotellis, kus nad elasid nädala. Nad ei saanud ühte tuba võtta, kuna neil olid passides erinevad nimed, seega pidid elama erinevates tubades. Ühel päeval kui Josef Heleni juurde läks leidis ta sealt eest saksa konsulaadi ametniku härra Krauseri. Krauser küsis igasuguseid küsimusi. Kuid Helen luuletas Josefist loo kokku, et mitte mingit kahtlust äratada Krauseris. Ta valetas, et Josefil on naine ja lapsed. Pärast seda nad lahkusid Sveitsist. Nad käisid Prantsuse konsulaadis, et viisat saada, mille nad said sekeldusteta aastaks. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Seal nad olid õnnelikud. Ning selles majakeses märkas Josef Heleni kõhul armi, mis jooksis üle ta kõhu. Ta oli seda ennegi märganud, nüüd aga torkas see pruunil nahal selgemini silma. (lk 125) Suve
annaabi.ee 
