NOKI (u 500 eKr 200 pKr ) Noki kultuur tekkis tänapäeva Nigeeria aladel. Arheoloogilised leiud, mis pärinevad Noki kultuuri õitseajast I aastatuhandel, tõendavad seal elanud rahva kõrget arengutaset. Oldi tuttavad rauasulatusega siit sai alguse ka teistesse Lääne-Aafrika piirkondadesse levinud terrakotaesemete (nõud, kujud) valmistamine. Iseloomulikud olid Noki keraamikale terrakotapead. Savist looma- ning inimpäid vooliti ainulaadses stiilis. JORUBAD Riikide kujunemine oli jorubadel pikaajaline protsess ning nähtavasti seotud I aastatuhandel toimunud rahvasterändega Troopilises Aafrikas. Majandus- ja kultuurikeskusteks saanud linnriigid tekkisid põhiliselt 11.- 12. sajandil. Samas eksisteeris jorubade püha linn Ife juba 8. sajandil. Pärimuse kohaselt olevat jumal loonud just seal musta ja valge inimese. 13. sajandil oli Ife tõeline suurlinn linna ümbritsesid muldvall ja kraav, savist majad
kultuuritraditsioon oli väga tugev. Need riigid jäävad suuresti vihmametsa-aladele, mis mõjutas tse- tse kärbeste olemasoluga suurte kariloomade kasvatus (st ei olnud võimalik kasvatada hobuseid ega seega rajada ka suurt ratsaväge). Sellel territooriumil kujuneb välja Yoruba/ Joruba tsivilisatsioon, mille juured ulatuvad juba aastatuhande vahetusse. Oli nn Nok-kultuur, millest pärinevad varaseimad Aafrikas säilinud skulptuurid (terrakota). Jorubadel kujune u aastal 1000 linnriikide tsivilisatsioon. Nendest esimene (mida hilisemad jorubad lugesid oma emalinnaks) oli Ife (Ile Ife Ife linnriik). Seal oli väga jõudsalt arenenud rauatöötlemistraditsioon ning pronksivalu ja muu. Neil oli ka komme sillutada oma tänavaid potikildudega, mis on arheoloogide jaoks väga suur rõõm. Piirkonnas oli kaks rahvast jorubad (lääne pool) ja edo (ida pool). Kultuuriliselt linnriigid aga
külma sõjaga. Nigeeria etnosed Nigeerias elab 149 miljonit inimest (2008. a seisuga) ning seal on umbes 250 etnost, keeli ja murrakuid on ligi 500, konkreetselt keeli umbes 395. Suurimad rahvad on hausad (21%), fulanid ehk fulbed (11%), jorubad (21%) ning ibod ehk igbod (18%). Mitmed neist rahvusgruppidest on moslemid, mitmed kristlased ning suur osa ka traditsiooniliste usudite järgijad. Husadel ja jorubadel oli omariiklus välja kujunenud juba 13. saj paiku. Igbodel oma riiki ei tekkinud, nad elasid peamiselt kogukondlikus ühiskonnas. Tegu oli briti kolooniaga, kus erinevate võimude üle kasutati nii erinevat kui kaudset valitsemist. Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava territoriaalse struktuuri. Igas piirkonnas domineeris üks suurem etniline üksus ning sellest sai alguse ka Nigeeria killustumine. See on jaotunud mitmeteks osariikideks ning üles ehitatud föderaalsel printsiibil.
annaabi.ee 
