terrakotaesemete (nõud, kujud) valmistamine. Iseloomulikud olid Noki keraamikale terrakotapead. Savist looma- ning inimpäid vooliti ainulaadses stiilis. JORUBAD Riikide kujunemine oli jorubadel pikaajaline protsess ning nähtavasti seotud I aastatuhandel toimunud rahvasterändega Troopilises Aafrikas. Majandus- ja kultuurikeskusteks saanud linnriigid tekkisid põhiliselt 11.- 12. sajandil. Samas eksisteeris jorubade püha linn Ife juba 8. sajandil. Pärimuse kohaselt olevat jumal loonud just seal musta ja valge inimese. 13. sajandil oli Ife tõeline suurlinn linna ümbritsesid muldvall ja kraav, savist majad olid varustatud veevärgiga, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna keskel asus tervest hoonete kompleksist koosnev valitsejaloss. Tunti rauasulatamist ja rauatöötlemist, kuid valmistati vaid kultusesemeid.
kultuuritraditsiooni pärliteks on Lalibela kirikud, mis on rajatud 12.-13. sajandil. Need on 11 kaljukirikut, kuhu on võimalik pääseda läbi maaaluste käikude ja mis on kõik kuidagi omavahel seotud. Noki kultuur püsis 500 eKr kuni 200 pKr. Sellest sai alguse terrakotast esemete valmistamise traditsioon, iseloomulik on terrakotapeade valmistamine, mis võisid olla nii looma- kui ka inimpead. Nendel on groteskne stiil, mis erines kohati. Sellele on lähedane vaid Nigeeria aladel elavate jorubade kunst, kuid nemad hakkasid analoogseid kujusid valmistama alles 1000 aastat hiljem. Paljud Aafrika rahvad usuvad, et pea on hinge asukoht ja selles asub elujõud. Sellest uskumusest on pärit ka osade rahvaste komme eemaldada vastase päid, sest siis ei saa minna nad teise maailma ja elada väärtuslikku elu. Jorubade kultuur laius tänapäeva Nigeeria lähedal. Selle kaks olulisemat linnriiki olid Oyo ja Ife. Jorubade pronksskulptuuride puhul on tegu isikute naturalistliku kujutamisega
neid uskumisi võib täheldada nii Euroopas kui ka Aafrikas. Ning ka teistest ühiskondadest võib leida vähemasti viiskümmend Euroopa nõiausus esinevat motiivi. Mõningad sarnasused Euroopa nõiakunsti ja mitte-Euroopa loitsumaagia vahel tulenevad euroopalike uskumuste eksportimisest kolonialismi vahendusel. Vodoo tekkis religioonina, mille tõid Haitile Benini rannikult sisseveetud orjad (nimetus on jorubade keeles jumalat tähistavad sõna moonutis). Kristluse ja muude Euroopa ideede mõjutusel sai sellest sünkretistlik religioon, milles sulasid ühte mitte ainult mitmed Aafrika kultused, vaid samuti ka mõned Euroopa olkloorist pärinevad uskumused. Lühidalt, see on kõikvõimalike osiste konglomeraat, milles on ülekaalus Aafrika traditsioonid. Selle religiooni on omaks võtnud 90% Haiti elanikest. Samal ajal peavad needsamad inimesed ennast katoliiklasteks.
annaabi.ee 
