revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides – maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Revolutsioonilise utopismi uimas usuti, et on võimalik luua täiesti uut tüüpi kultuuri, kus kaovad piirid mitte ainult kunstiliikide, vaid ka kunsti ja elu ning kunstnike ja publiku vahel. Seni väga omaette tegutsenud kunstnikud joovastusid võimalusest oma loomingut massidele pakkuda, aga ka võimust, sest tihti püüti uut kultuuri juurutada üsna diktaatorlike võtetega. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Juba 1920-ndate aastate alguses hakkas aga paljastuma avangardistide utoopia naiivsus. Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude
revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Revolutsioonilise utopismi uimas usuti, et on võimalik luua täiesti uut tüüpi kultuuri, kus kaovad piirid mitte ainult kunstiliikide, vaid ka kunsti ja elu ning kunstnike ja publiku vahel. Seni väga omaette tegutsenud kunstnikud joovastusid võimalusest oma loomingut massidele pakkuda, aga ka võimust, sest tihti püüti uut kultuuri juurutada üsna diktaatorlike võtetega. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Juba 1920-ndate aastate alguses hakkas aga paljastuma avangardistide utoopia naiivsus. Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude
revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Revolutsioonilise utopismi uimas usuti, et on võimalik luua täiesti uut tüüpi kultuuri, kus kaovad piirid mitte ainult kunstiliikide, vaid ka kunsti ja elu ning kunstnike ja publiku vahel. Seni väga omaette tegutsenud kunstnikud joovastusid võimalusest oma loomingut massidele pakkuda, aga ka võimust, sest tihti püüti uut kultuuri juurutada üsna diktaatorlike võtetega. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Juba 1920-ndate aastate alguses hakkas aga paljastuma avangardistide utoopia naiivsus. Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat