muutub inspiratsiooni hoogne voogamine, sisse- ja väljahingamise rütm, sõnade ja kujutluste tõkestamatu vool. Nii ongi Rooste tekstides harilikust rohkem rõhku pandud just mahulisele küljele. Luuletustes tuleb ette palju kordusfraase, ümberütlemist, refrääne ja hüüdsõnu, mis kõik viitavad teksti “väljahingamisele”, suulisele esitusele, ettekandest sündivale joovastusele. Viis, kuidas värsid omavahel seostuvad, olenebki sageli rohkem rütmist kui mingitest sisulistest või vormilistest kaalutlustest. Rütm kannab Rooste inspiratsiooni edasi, see muudab teksti laulvaks, ümisevaks, hõiskavaks, möirgavaks ja kisendavaks. Mõned tekstid on silmanähtavalt kirjutatud just suulist esitust silmas pidades; teised on napimad ja intiimsemad, aga nende rütmiline voog on sarnane ja
või majanduses..." (lk 24) ,,Ma võtsin ta välja: see oli õhuke, halvale paberile halvasti trükitud laadaraamatuke, selline nagu ,,Jaanuaris sündinud inimene" või ,,Kuidas ma saan kaheksa päevaga kakskümmend aastat noormaks?". (lk 36) ,,Geenius pole mitte nii harv nähtus, nagu meile tihti näib, ja ka mitte nii sagedane, nagu arvavad kirjandus- ja maailmaajalood või eriti ajalehed." (lk 57) Kodanlane ,,Iial ei loobu ta iseendast, ei andu joovastusele ega askeesile, iial ei saa temast märtrit, kunagi ei hakka ta end hävitama vastupidi, tema ideaal pole mitte andumine, vaid mina säilitamine; tema püüdeks pole ei pühadus ega selle vastand, absoluutsus on talle talumatu; ta tahab küll teenida jumalat, aga ka joobumist, tahab küll olla ooruslik, kuid samal ajal ka siin maa peal veidi mugavust ja heaolu nautida. Lühidalt, ta katsub end sisse seada äärmuste vahepeal, parajas ja
küll aga tema kavalusega. Samuti võis sarnast motiivi lugeda välja antud peatüki lõpu poole, mil heatahtlik vesiir vangi pisteti ning kõik, küll mitte nõuandjad, vaid sõbrad, talle appi tormasid. Võrdlemisi keeruline oli leida väga sarnaseid hetki teatud motiivide puhul, seetõttu üritasin seoseid luua ka kaudsetel sarnasustel põhinedes. Teekond võib avalduda sisemaailma suunatud mõtiskluses või lõbustuste nautimises tekkinud jumalikule joovastusele sarnanevas joobumuses, mille mõlema ülesanne on juhtida inimest teekonnal Jumala juurde. Väga selgeid viited teekonnale võib leida peaaegu igas Saadi loos. Kord on rändaja tema ise, kord keegi teine, kord näeb ta kedagi reisimas või kuuleb sellest: "Olin tülpinud oma Damaskuse sõprade seltskonnast ja läksin Jeruusalemma kõrbesse pelgupaika otsima." ("Roosiaed", lk 52) "Kaks Horasani dervisit rändasid kord teineteise seltsis
annaabi.ee 
