etteantud söötmisplaanile) või käsitsi (komponentide käsitsi kaalumine, segamine ja jagamine). Tingmärgid: 1- veemahuti, 2- söödasegamise mahuti, 3- kaalumissüsteem, 4- värske vesi, 5 künad. · söödakünad/söödaautomaadid 13. Sigade jootmissüsteemid. Joogivesi peab sigadel juba alates esimestest elunädalatest olema vabalt kättesaadav. Vett ei saa millegagi asendada. Sigalates kasutatakse mitmesuguseid jootmissüsteeme ning jootureid. Jootmiseks kasu- tatakse nii lokaalsete puurkaevude kui ka tsentraalsest süsteemist saadavat vett. Enamkasutatavad jooturite tüübid on: · söödakünas, söödaautomaadis paiknevad nippeljooturid (· eraldipaiknevad, reservuaariga nippeljooturid; · eraldipaiknevad, reservuaarita nippeljooturid) · jootmine söödakünast Sigade jootmiseks tohib kasutada vaid töökorras (mitte lekkivaid) ning kergesti puhastatavaid jootureid
etteantud söötmisplaanile) või käsitsi (komponentide käsitsi kaalumine, segamine ja jagamine). Tingmärgid: 1- veemahuti, 2- söödasegamise mahuti, 3- kaalumissüsteem, 4- värske vesi, 5 – künad. söödakünad/söödaautomaadid 13. Sigade jootmissüsteemid. Joogivesi peab sigadel juba alates esimestest elunädalatest olema vabalt kättesaadav. Vett ei saa millegagi asendada. Sigalates kasutatakse mitmesuguseid jootmissüsteeme ning jootureid. Jootmiseks kasutatakse nii lokaalsete puurkaevude kui ka tsentraalsest süsteemist saadavat vett. Enamkasutatavad jooturite tüübid on: • söödakünas, söödaautomaadis paiknevad nippeljooturid (• eraldipaiknevad, reservuaariga nippeljooturid; • eraldipaiknevad, reservuaarita nippeljooturid) • jootmine söödakünast Sigade jootmiseks tohib kasutada vaid töökorras (mitte lekkivaid) ning kergesti puhastatavaid jootureid. Jooturite puhtust tuleb kontrollida vähemalt üks kord
Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Koresöötade väljas söötmine suurendab lauda kasutamise efektiivsust, sest ühes hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine ja kergehitised. Jootmiseks kasutatakse külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning sellest tingitud tallede suuremat surevust. Traditsiooniliselt on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Peetakse sügavallapanul, milleks kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas
Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine. Sel juhul peab lammastele kindlustama kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Kergehitise põrand kaetakse sügavallapanuga. Lammaste aastaringse väljapidamise puhul eelistavad lambad isegi kõige külmema pakasega välja viibida. Sisetingimustesse tulevad nad vihmase ja tuulise ilmaga. Külmlautade puhul kasutatakse lammaste jootmiseks külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning sellest tingitud tallede suuremat surevust. Traditsiooniliselt on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Seda nimetatakse uttede talviseks poegimiseks. Selline poegimisaeg sobib rohkem lammaste
annaabi.ee 
