Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil kõvajoodised. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmiseks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid. Jootmistehnoloogia koosneb järgmistest etappidest: · liidetavate pindade ettevalmistus puhastamine mustusest ja oksiidikilest; · liite koostamine liidetavate detailide asendi fikseerimine selleks, et tagada ettenähtud jootepilu; selle suurus sõltub joodetavatest metallidest ja joodisest ning on 0,05...0,15 mm;
keevituse jääkpinged, lühidalt keevituspinged. Eristatakse piki- ja ristpingeid. Plastsetes materjalides sisepinged ületavad voolavuspiiri ning tekitavad plastseid deformatsioone, mida nimetatakse keevitusdeformatsioonideks. Viimaste all mõeldakse nii mõõtmete muutusi piki- ja põikkahanemist kui ka kuju muutusi detailide väändumine, läbipaindumine, väljakummimine ja nurkdeformatsioon. 17. Jootmine, olemus ja iseärasused. Jootmisel kasutatavad materjalid. Jootliited ja jootmistehnoloogia. Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne.
1. Jootmine toimub suhteliselt madalatel temperatuuridel, mistõttu detailide esialgsed omadused ja struktuur tihti 1. Vajalik on joodetavate pindade eelnev säilivad; puhastamine; 2. Jootmisega on võimalik liita: 2. Joodised on kallid; · erinevaid metalle; 3. Mõnede materjalide jootmistehnoloogia on · valatud ja sepistatud detaile; kallis; · sobivalt pinnatud mittemetalle; 4. Detailide sulamistemperatuur peab olema 3. Keerukaid tarindeid sab joota samm-haaval kasutades oluliselt kõrgem, kui joodise järjest madalama sulamis-temperatuuriga joodiseid; sulamistemperatuur 4
Pilu oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmi- täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid seks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. materjale märgama ning pärast tardumist moodus- Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodis- tab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega jootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid. võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: Jootmistehnoloogia koosneb järgmistest etap- · joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liide- pidest: tavate materjalide koostisest, · liidetavate pindade ettevalmistus puhastamine · joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus mustusest ja oksiidikilest; on liidetavate materjalide tugevusest väiksem, · liite koostamine liidetavate detailide asendi
annaabi.ee 
