keelamata. Ta ei tundnud raha väärtust. Nüüd hakkas ta kõigile raha jagama. See tegi talle ainult lõbu. Ta käis baarides ja jõi. Ta tegi baaris mitmetele inimestele välja. Nad otsustasid minna sõitma ja asusid sõidukitesse. See pakkus Bovale lõbu. Ta kukkus vankrist välja, ka see oli tema jaoks naljakas. Ta jõudis majani, kus ees seisid kuldtressides mehed, majal oli postide otsas roosad valguspallid. -ta istus toolile. Seina kaunistasid kunstpuud. Mängis muusika. Üle põranda jooskid roosad olendid. See tundus Bovale naljakas. Nähtavale tulid noormees ja tütarlaps lauldes. Noormees haaras mõõga ja torkas selle neiu südamesse. Kuid laul mängis edasi.(näidend) Bova hakkas nutma. Üks naine viskas teda apelsinikoorega, hiljem tõmbas ta enesega treppidest alla . naine istus tõlda ja võttis Bova kaasa. Ta toetas naise rinnale. Naine hakkas Bova juukseid silitama. Nad jõudsid suvila ette, kus nad tõllast välja tulid. Nad astusid sisse, langesid sohvapatajdele.
on keegi. Kui nad Andreussiose avastasid rääkis ta oma loo ja nad pakkusid talle oma raha tagasi teenimist. Nimelt tahtsid nad Napoli ülempiiskopi Filippo Minutolo sarkofaagist kõik tema ehted ja varanduse pihta panna. Kuid enne pidi Andreuccios end kaevus ära pesema. Kuna ämbrit polnud siis lasid nad ta köiega sinna alla ja et kui valmis siis sikutab ja nad tõmbavad ta ülesse tagasi. Kuid Sinna tulid kaks korravalvurit ja kas meest jooskid minema. Kuid korravalvurid ei saanud algul aru et see seal kaevus on ning tõmbasid ülesse seda ning kui nägid siis jooksid minema. · Andreuccios sai välja ning lõpuks kohtas neid kahte kellega midi vargusele minema. Niisis nad läksid ja Kui kohal oli siis tõsteti raudkangiga sarkofaagi kaan ülesse ja vaieldi kes sisse läheb aga kuna kaks meest Andreucciost ähvardasid siis ta pidi sisse minema ja asju välja andma. Ta oli kaval ja võttis
turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine. Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud mehelepanekule. Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi zanri järgi: Kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Levima hakkas ka armastusluule, poeete ja laulikuid nimetati trubatuurideks. Rüütliväe taktika: kaks vaenutsevat poolt võtsid ritta kummalgi pool ning jooskid tormi jooksus kokku, seal algas mõõgavõitlus, enamsti ei soovitudki vaenlast tappa vaid vangistada, et perekonnalt lunaraha hiljem välja nõuda. Seetõttu ei olnud lahingud ka ohvriterohked. Feodaalkord seisnes senjööri ja vaslli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, samal ajal kohustus senjööri eest võitlem, teda kaitsma ja toetama. Selle eest tasuti talle maatükiga ehk feoodiga ehk lääniga. Feodaal ühiskond seineb läänisuhetel.
annaabi.ee 
