maaalad hõivati osaliselt venelaste poolt juba 19.sajandil. Karm kommunistlik kord on jätnud jälje nii Moldova inimestele kui ka majandusele. Selle tõttu loetakse Moldovat praegu Euroopa vaeseimaks riigiks. Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 17 Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa kaguosas, naaberriikideks on idas Ukraina ja läänes Valgevene. Kuigi Musta mere lähedus on peaaegu käega katsutav, ei jooske Moldova riigipiir siiski mööda merevett. Piirid asuvad enamjaolt mööda pikki jõgesid - Dnepr ja Pruti. Pinnamood on Moldovas küll mägine, aga kõrgeim tipp ei ületa 430 meetrit. Valdavalt levib stepitaimestik ja 7% maaalast veidi ka metsataimi. Suuremad metsaalad jäävad riigi keskosasse. Suuri järvi Moldovas ei ole, kui see eest on riik mitme pika jõe ristumiskohaks. Levib ka väga huumusrikas ja viljakas mustmuld, mis on enamjaolt ka põllustatud.
Aga see'p see meie õnnetus on, et üks oma süü ikka teise kaela ajab. Venelased on ühes nõus ja seisavad ühe käsu all, meie aga oleme alati lahus, igaüks püüab oma nahka päästa ja teisi kilbiks ette lükata. Nõnda lähme kõik hukka.» «Sina ise oled kõige suurem venelaste kartja.» «Ma kardan neid, sest et meie nõrkust tunnen. Meie oleme suured prassijad ja hooplejad, kuni vaenlane kaugel on, aga seisab ta äkitselt meie ees, siis poeme pakku. «Jooske, jooske!» -- seda hüüet on venelased meie suust nii sagedasti kuulnud, et nad seda meie sõjahüüdeks arvavad.» «Need on äraandja sõnad!» kärgatas Risbiter. «Kes tõtt räägib, on valelikkude ees ikka äraandja,» kostis Delvig, kelle palge puna tõusma hakkas. «Kes on valelik?» «Esiteks on see valelik, kes tõtt ei salli, teiseks see, kes oma tulevasele äiapapale ette luiskab, et ta tema verivaenlase sõjameeste keskelt välja kiskunud ja sealjuures tosina sõjamehi
Sirmi ei ole, raha ei ole, paberit ei ole, sulge ei ole, tinti ei ole, midagi ei ole." Aga ei, paberit leidus. Ilmus ümbrikki. Kuid seda polnud vaja. Härra Maurus käristas paberilehe küljest kolmenurgelise tüki, kritseldas sinna saksa keeles peale: ,,Üks vihmavari härra Maurusele. Odav ja hea. Ma ootan. Härra Maurus", murdis ta mitutpidi kokku ja andis siis Indreku kätte. ,,Hoidke peos ja peo pistke tasku, siis ei saa märjaks," ütles ta. ,,Ning jooske, näidake, et ometi ükski kõrd on teie pikast jalgest kasu. Sirmi mitte lahti teha, härra Maurus ise tahab proovida!" Viimased sõnad hüüti välisukselt järele. Vihmavarjuga tagasi tulles jõudis Indrek Miilinõmmele kodu ukse all järele. Nõnda siis oli ta asjata joosnud, sest Miilinõmme nähes unustas härra Maurus muidugi kõik. Nii see oligi. Härra Maurus ei tahtnud vihmavarju nähagi, vaid kargas kohe Miilinõmme kallale. ,,Mis see on?" küsis ta sellelt ja näitas raamatule laual
annaabi.ee 
