keskväärtus on:EX=np puhul on võrdtõenäoline, et juhuslik suurus on kas suurem või väiksem mediaanist, soP(X < sobib kasutada näiteks mõõtmistulemuse Med) = P(X > Med). Geomeetriliselt on ümmardamisel tehtava vea mediaan punkt, mille puhul sirge x = Med kirjeldamiseks.Ühtlase jaotab jaotuskõvera ja x-teljega piiratud jaotuse keskväärtus EX = (a + b)/2 s.o. joontrapetsi pindala kaheks pindvõrdseks keskväärtus on juhusliku suuruse võimalike osaks. väärtuste lõigu [a, b] keskpunkt. Diskreetse juhusliku suuruse Dispersioon on DX = (b - a)2/12. X moodiks nimetatakse selle juhusliku Diskreetse juhusliku vektori suuruse väärtust, millel on suurim tõenäosus. tõenäosusfunktsioon. Diskreetse juhusliku
0 0 0 0 D x2 1 e 1 e 1 2 0 2 0, 859 Piirkond D võib olla ka mitme joontrapetsi summa. Siis kasutame kahekordse integraali aditiivsust. Näide 24. Arvutada kahekordne integraal e x y dxdy, D kus piirkonda piiravad kahe tsentrilise ruudu küljed, kusjuure nende ruutude keskpunktid on koordinaatide alguses, küljed on paralleelsed koordinaattelgedega ja seesmise ruudu külg on 2 ning välimise ruudu külg on 4. Jagame nüüd piirkonna D neljaks piirkonnaks D 1 , D 2 , D 3 ja D 4 . Siis
x 2 + y 2 dt ; x(t)=x't(t), y'(t)=y' t(t) 2)jõu poolt tehtud töö A= F ( x ) dx a b 3)läbitud teepikkus s= v ( x ) dx a 38. Esimest liiki päratud int-d St int-d üle tõkestamata piirkonna: a)[a; )=> y=f(x), joontrapetsi pindala: b b f ( x)dx =deflimb-> f ( x)dx +joonis! B)(- ;b]=>y=f(x): f ( x)dx =deflima-> a a f ( x)dx +joonis! C) (- ; )=>y=f(x):