Gert Kaasik Gert Kaasik 1 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista sinna umbes samalaadne pilt kasutades programmi joonistusvahendeid Gert Kaasik 2 Gert Kaasik 3 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista organisatsiooni diagramm näite järgi. Gert Kaasik 4 Gert Kaasik 5 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista püramiid skeem näite järgi. Gert Kaasik 6 Gert Kaasik 7
ja pidada arvet dokumenti lisatud objektide kohta. IV. Tekstidokumentidesse on võimalik lisada erinevaid registreid ja tabeleid. V. Registrite ja tabelite struktuuri ja välimust on võimalik defineerida vastavalt vajadusele. VI. Hüperlingid ja järjehoidjad võimaldavad hüpata otse vajalike tekstiosade juurde. Küljendamine OpenOffice.org Writer'i abil OpenOffice.org Writer sisaldab mitmeid küljendus- ja joonistusvahendeid, mis aitavad luua professionaalselt kujundatud dokumente, nagu näiteks brosüürid, uudiskirjad ja kutsed. Dokumente on võimalik vormindada kasutades mitmeveerulist küljendust, tekstipaneele, pilte, tabeleid ja muid objekte. Arvutused OpenOffi tud b ce.org arvutusfu sooritada
Edward Hopper – Nighthawks Autor Edward Hopper'i eluaastad olid 22. juuli 1882 – 15. mai 1967. Ta oli USA realistlik maalikunstnik, kes sündis Hollandi päritolu kõrgema keskklassi peres. Tema isa oli kuivainekaupmees, ema oli aga koduperenaine. Juba 5-aastaselt tekkis Edwardil huvi kunsti vastu ja vanemad ergutasid seda, ostes talle joonistusvahendeid ja kunstiõpikuid. Ta õppis 1899–1907 New Yorgi kunsti- ja disainikoolis.1908.aasta asus ta elama New Yorki, kus elas kuni oma surmani. 1924. aasta abiellus Hopper kunstniku Josephine Verstille Nivisoniga. Abielu kestis kuni mehe surmani,samuti lapsi selles suhtes ei sündinud. Pärast abiellumist oli Josephine oma mehe ainus naismodell. Pärast abiellumist algas Hopperi tõeline kuulsus maalikunstnikuna. Saksa kunstikriitik Kerstin Stremmel nimetas Hopperi
kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud juhul Microsoft) poolt kasutada antud pildikogumikku kuid nende kasutamist ei soovitata, sest nad on laialt levinud ja väga isikupäratud. 3. Viimase võimalusena saab lihtsamaid skeeme/pildikesi luua ka tekstitöötlusprogrammi oma joonistusvahendeid kasutades. Graafika vormindamine tekstis Enamasti soovitakse lisatud pildi suurust ja paigutust muuta, teha saab ka muud. Pildi vormindamiseks tuleb ta märkida, selleks klõpsame pildil hiire vasaku nupuga. Märgitud pilt ümbritsetakse peene raamiga ja punktidega nurkades ja servade keskel. Ühtlasi peaks ekraanile ilmuma pildi vormindamise tööriistariba. Seda tööriistariba saab vajadusel peita või nähtavale tuua klõpsates pildil hiire parema
mitmesse formaati. GIMP on täiesti võrreldav populaarseima pikselgraafika programmiga Photoshop. Tasuta fototöötlusprogrammil on olemas oma skaneerimise plugin, ta toetab kõiki enamkasutatavaid pildiformaate ning sobib ideaalselt rastergraafikas veebigraafika ja logode tegemiseks, kuid sellega saab teha ka animatsiooni ja palju muud. GIMP võimaldab viimistleda fotosid ning pakub mitmesuguseid joonistusvahendeid. Sellega saab: · avada ja salvestada erinevaid rasterformaate · võtta ekraanipilti · kasutada kihte · kasutada filtreid · tegeleda erinevate värviskeemide ja kanalitega, sh alpha kanalid Script Fu: rakendada GIMP käske skriptina piltidele. Mõned võimalused Kustutada mittevajalikke objekte, luua veebipõhiseid lingitud pilte, skaleerida ja peegeldada, kasutada karikatuuri, filmiriba loomise filtreid, värvida juukseid, luua ruumilisi kujundeid,
Edasi riided selga 4-5-aastane hakkab kaela ka joonistama, enne ta ei teadnud, et see tähtis. Ära suru maha loomulikku figuuride joonistamise mustrit. Esimesed joonistused ongi kritseldused. Siis hakkab värve vahetama. Kuskil aasta paiku tuleb peajalgne, enne seda teeb veel läbi staatiumi, kus õpib geomeetrilisi kujundeid. Nüüd hakkab neid kombineerima. Värvid teevad erinevaid jälgi. Nüüd anna talle erinevaid joonistusvahendeid, kasuta erinevaid joonistusviise, et arendada. Hiljem käib see kõlps nagunii, et ei taha joonistada. Alguses on nagu üks indiviid, kes käib ümber objektid. Kuigi kõrv tassi taga, ta teab, et see seal on ja joonistab ikka. Hiljem joonistab ühest vaatenurgast. Kui kõrva pole näha, siis ei joonista ka. Kokkuvõte: Teoreetiline alus: