Skulptuuristuudios · Tallinna 20. keskkooli lõpetas 1984. aastal · Pärast seda õppis Tallinna Kunstiülikoolis 1986 kuni 1993, skulptuuri erialal · Aastatel 1992-1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Looming · Tema loomingusse kuuluvad nii skulptuurid ja joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid · Joonistused jagunevad 4 rühma: akti-, looma-, maastiku- ja portree joonistusteks · Tauno Kangro skulptuurid pole püstitatud ainult Eestis, vaid ka Saksamaal ja Taanis. · Taanis: "Oli ilus suvepäev" Randers, 1998"Õnnelik mees" Randers, 1997 · Saksamaal: "Suvepäev" Landesbank, Hamburg, 2002 · "Linna hing" Kieli raekoja plats, 2002 · Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Leedus, Lätis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. Mõtlik mees Rakvere Tarvas Kalevipoeg kündmas
autoritehnikas maalsarjast ,,Nõukogude ÖÖ" (1981-82). Seega saab näha teoseid, mis on loodud enne vägevat avatakti, mille kunstnik tegi 1984. aasta noortenäitusel maaliga ,,Näärikuust ja õmblusmasin". Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku diplomitööks, siis veel varem tehtud joonistused võiksid olla tegelemine lapsepõlve ja nõukogude tegelikkusega. Juba sellel ajal ekstaasitehnikaid kasutav kunstnik on joonistusteks põiminud nii isikliku lapsepõlve pildid, perekonna albumitest võetud vanade fotode katked kui ka fragmente 1950-ndatel aastatel üllitatud paraadalbumitest. Inspiratsiooni allikaks olid ka kultuurimajas üleval olnud lastejoonistused. Piltides on põimunud mitu erinevat aega leenlikud 1920, stanlinlikud 1950 ja stanlinlikust hirmupainest loputatud 1960 aastad. Tööd on joonistatud erinevates formaatides vabakäeliselt. Läbivaks teemaks matused ja seltskonnad.
17. ja 18. sajandil kasutati sellisel tööpõhimõttel töötavaid joonistuskaste maastikest ning linnavaadetest täppisjoonistuste tegemisel. Paljud tollal trükis ilmunud graafilised pildid valmisid samuti fotoaparaadi eelkäija, objektiiviga varustatud camera obscura mattklaasil. Ka maadeuurijad võtsid avastusretkedele kaasa analoogsed seadmed ning väljaõppinud graafikud, kes olid võimelised joonistama nii suure täpsusega, et valmistöid on raske joonistusteks pidada, pigem sarnanevad need eritehnikas valmistatud fotodega. Dagerrotüüpia on 1839 esitatud esimene laiemalt levinud fotograafilise kujutise tekitamise meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel. Töödeldes hõbeplaadi hoolikalt poleeritud pinda joodiauruga, tekitati sellele valgustundlik hõbejodiidikiht. Valguse toimel moodustus selles kihis peitekujutis, mis ilmutati elavhõbeda auruga
,,Paolina Borghese Venusena". ,,Kolm graatsiat". Jean Antoine Houdon oli kõrgklassitsismi kunstnik, teosed olid ilmekad ja tõetruud. Tegi palju portreesid kaasaegsetest inimestest, eriti valgustajatest. Ka esimestest USA riigimeestest. Bertel Thorvaldsen viis ellu klassitsismi põhimõtteid, töötas Roomas ja oli paljude skulptorite eeskujuks. Maalikunst Maaliti skulptuure, eriti reljeefi. Maalis kadus värvide tähtsus. Värvid muutusid koloreeritud joonistusteks. Varaklassitsistlikus pandi paika normid. Normidest üle astuda ei tohtinud. Nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Kõrgklassitsism sai alguse pr revolutsioonist ja sõjast. Püüdis edasi anda poliitilisi ja eetilisi vaateid. Süzeed antiikmütoloogiast, mida sai kanda ka kaasaega. Maalidel võeti eeskujuks kõrgrenessanss, kuid kalduti suuremasse idealiseerimisse. Inimesed olid tardunud poosides, tihti oli 2 plaani.