paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist.Trükkimiseks kantakse trükivärv niisutatud kivile. Värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Seejärel trükitakse litopressi abil soovitud arv kujutisi (kivilt on võimalik saada piiramatul hulgal tõmmiseid). Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. 18. sajandi lõpus leiutas Alois Senefelder (17711834) kiviplaadilt tõmmiste trükkimise menetluse - kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastateks olid arvatavasti 179698.
Ta arvas ,,Ruudu" maailma majanduse kujutajana olevat. Teised uurijad on ,,Musta ruutu" sidunud juudimotiividega Malevichi loomingus. Viies läbi küsimustiku noorte juutide seas, jõuti järeldusele, et nende palvetamiseaegne peakate on ,,Musta ruudu" motiiviga. Sama uurija arvab ,,Musta ruudu" kandjaid olevat suprematismi pooldajatena. ,,Musta ruutu" vastandatakse tihtipeale ,,Valgele draakonile" (valge leht ilma joonistuseta), millel on taoismis sümboolne tähendus. ,,Musta ruutu" on mainitud ka kirjanduses, nimelt kirjutas Pelevin oma romaanis ,,Libahundi püha raamat" peategelase rollis: ,,.. Ma tormasin raevus vabaduse musta ruudu juurde, milles juba särasid esimesed tähed. Põigates ette, tahan öelda, et justnimelt see kogemus aitas mul lõpuks mõista Kazymir Malevichi maali ,,Must ruut". Ma ainult maaliks sellele juurde paar imepisikest sini-valget punkti
sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga. Tõmmist tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse litopressiga ning tõmmiste arv on piiramatu. Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. · Autolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva sisaldava tusiga (tusimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga (kriidimaneer).