Voolutugevus (A) Joonis 4: Regressioonsirgel on näidatud läbi katsepunktide tõmmatud maksimaalse ja minimaal- se tõusuga sirge. tada võimalikult kõrgele ja võimalikult madalale (sirged peavad olema paralleelsed). Vabaliikme väärtuse koos määramatusega saab jällegi leida märgitestist (valemid (21) ja (22)). 5.2 Teiste funktsioonide regressioonsirged Keerulisemate ja kumeramate sõltuvuste jaoks regressioonkõveraid ei joonistata. Selle asemel teisendatakse katsetulemusi nii, et need kujutaksid graafikul lineaarset sõltuvust. Mõõdetud suurustest võetakse logaritm, eksponent, pöördväärtus või teisendatakse tulemusi muul sobival viisil. Näiteks astmefunktsiooni y = Axn korral võib graafikul kujutada y-xn sõltuvust või log y−log x sõltuvust. Mõlemal juhul on sõltuvuseks sirge, mille tõus võrdub esimesel juhul konstandiga A, teisel juhul korrutisega n log A.
Tulbad korvatakse sümbolitega. · Piltdiagrammi ei peaks kasutama, kui esitatakse abstraktseid asju · Piltsümbolid on hea asetada joonele · Sümbolid peaksid olema ühesuurused · Sümboleid võib korrata või jagada, ent neid ei peaks suurendama ega vähendama frekventside osutamiseks, sest lugeja ei mõista sümboli laiuse või kõrguse erinevuse suhet frekventsiga. (2004: 308) Kartogramm piltdiagrammi erivorm, mida ei joonistata koordinaadistikule. Kartogrammis väljendatakse eri värvide või tumedusastmete abil eri piirkonadadega seonduvaid muutujaklasside arvväärtusi. Hajuv diagramm iga punkt esindab väärtuspaari, st sama objekti kohta tehtud vaatlustulemust kahe muutuja vahel. Kasutatakse x ja y telge. Aegread kui vaatlusi tehakse ühe või enama objekti kohta eri aegadel. Tavaliselt näitlikustatakse aegridu tulpdiagrammina, kuhu saab asetada ka negatiivseid väärtusi.
kontrolli tellimuse olemasolu kontrolli kliendi olemasolu Tellimus (from Struktuurivaade) Klient (from Struktuurivaade) Äriprotsess on eelneval joonisel kujutatud (äri)kasutusloona [NB! Eriksson-Penkeri metoodikas tegelikult ühtegi kasutulugu ei kirjutata ega joonistata. See joonis on konkreetse (koosteliinide diagrammi) tehnika üks võimalik tõlge tavalisse UML keelde]. 5 Lahknevuste analüüs Kontseptuaalsel diagrammil (joonis A-2) ja tulemuse informatsiooni diagrammil (joonis A-9) on näidatud, et on vaid kaks tulemuse tüüpi, ning nendeks on ressurssid “Tulemus”ja “Tuletatud tulemus”. Samuti on näidatud, et ressurssil “Tulemus” on seos iseendaga (“eeltulemus”). Kuid joonisel A-6 on näha, et
...., FN koosmõjul, nimetatakse jõuhulknurgaks. Võetud näites on jõuhulknurk lahtine, tema alguspunkti on A ja lõpp-punkt B; ta koosneb viiest osast. Summavektor alati algab esimese vektori alguspunktis (A) ja lõpeb viimase vektori lõpp- punktis (B). Sellist meetodit jõudude geomeetriliseks liitmiseks nimetatakse jõuhulknurga meetodiks. Sellist meetodit liitmiseks kasutades ei joonistata tavaliselt välja vahetulemusi F12 , F123 , ....... vaid lihtsalt paigutatakse kõik jõud ümber paralleelselt iseendaga nii, et iga järgmine jõud oleks rakendatud eelmise jõuvektori lõpp-punkti. Lõpuks tõmmatakse summavektor esimese jõuvektori alguspunktist viimase jõuvektori lõpp-punkti. Märkus: summavektor ei kuulu jõuhulknurga koosseisu! IV. Kahe jõu lahutamine. Jõudude lahutamine on vastandtehe liitmisele. Seda tehakse väga lihtsalt.
annaabi.ee 
