1988 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses. Alates 1998 aastast vabakutseline maalikunstnik Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003 " Prügi seadus" Tallinn 2004 " Kinnituisanu" Tallinn 2005 " Silm veresoonega" Tallinn 2006 Tänud kuulamast
igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolitekeelt otsib ta progressiusus ja tehnikakultuses üles kasvanuna oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Kirjanikuna on ta avalikkuses tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, varem on temalt ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis Põldroos romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia. Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 19881991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Põldroos oli ka Rahvarinde asutajaliige, lisaks on olnud NLKP liige. Enn Põldroosi tähtsamad preemiad: 1969, 1975 Vilniuse Maalitriennaali preemiad 1972, 1982, 1985 Kristjan Raua nim. preemiad 1987 NSVL riiklik preemia 2002 Eesti romaanivõistluse III preemia
o 1929 ÕNNEVARJUTUS. o 1930 LAGEDA TAEVA ALL. 9.) Õnnevarjutus Merilehmad Rändav järv "Kelle on need hallid veised, Oli järv ja kaldal maja, polegi vist nagu teised, Majas neitsi naerukaja, meie karja said nad kust? Naerukajas lapseusk. Nende kõrval kasvult maha, sileduselt jäävad taha Ega's muidu rõõm ei puhke: meie Joonik, meie Must. neitsil armsam oli uhke, silmilt - teab mis, juustelt rusk. Ennäe sarvi! Ennäe lõugu! Noormees tuli vilistades, Küllap head nad piimatõugu! tüdruk naeru tilistades, Udarad ju maani vast..." Peremees noor küsitelles: naeru vastu muigas järv.
·Kõik luuletused on pärit koduleheküljelt Eesti värss. ·Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid luuletusi. Riimid: - Paarisriim AABBCC - Naisriim(2-silbilisi) - Riimskeem ABAB(ristriim) - Naisriim ristub libiseva (3-silbilise) riimiga - AABCCB "Kelle on need hallid veised,A polegi vist nagu teised,A meie karja said nad kust?B Nende kõrval kasvult maha,C sileduselt jäävad tahaC meie Joonik, meie Must."B - Süliriim ABBA - Daktüliline riim - Meesriim(1-silbilisi) Eepika 18. Mis on eepika? - Suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19. Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. - Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga?
annaabi.ee 
