PÕHIKOOLI MATEMAATIKA PROOVIEKSAMI ÜLESANDED 2013 Pane tähele! Ülesanded 1, 2, 3, 4 ja 5 on kohustuslikud ja valikülesannete (6, 7) hulgast lahenda omal valikul veel üks ülesanne. Maksimaalselt on võimalik kuue ülesande lahendamise eest saada 50 punkti. Ülesannete lahendamiseks on aega 180 minutit. Sul on lubatud kasutada taskuarvutit ja joonestusvahendeid. Jooniseid täienda vastavalt vajadusele ülesannete lehel, s.t. neid pole vaja lahenduste lehele uuesti joonestada. Hindamine: 45-50 punkti hinne ,,5"; 35-40 punkti hinne ,,4"; 23 34 punkti hinne ,,3"; 10-22 punkti hinne ,,2"; 0-9 punkti hinne ,,1". Ülesanne 1. (8 punkti) a3 - ab2 a 2 + b2 1 : + 2b a= 27
100 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami 1. ja 2. osa hindepunktide summa on vähemalt 20 punkti. Teooriaküsimusi 2010. a matemaatika riigieksamitöös iseseisvate ülesannetena ei esine. Eksami korraldusest Eksaminandid istuvad eksamiruumis ühe kaupa ja laudadevaheline kaugus peab olema piisav, et õpilased saaksid iseseisvalt ja häirimatult töötada. Eksaminand kasutab eksamil isiklikke kirjutus ja joonestusvahendeid ning taskuarvutit. Eksaminandidel ei ole lubatud eksamitöö ajal üksteisele kirjutus, arvutus ja joonestusvahendeid laenata. Lahendused tuleb kirjutada sinise või musta tindi või pastapliiatsiga. Harilik pliiats on mõeldud vaid jooniste tegemiseks. Töö vormistamisel ei tohi 1 kasutada punast värvi ja korrektuurivedeliku ega pliiatsit. Mobiiltelefoni kasutamine
............................................................................................. 54 5 ESIMENE OSA JOONESTUSVAHENDID. GEOMEETRILINE JOONESTAMINE 1. Joonestusvahendid Tänapäeva kutseõppeasutustes valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka arvutigraafika- programme kasutades, s.o. AutoCAD, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasterCAM jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestusvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklikarp, lekaalid. Pliiats Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid grafiidi kõvadusega 3H, 2H, H, F. Jämejoonte joonestamiseks H ja F ning mõõtarvude ja teksti osa kirjutamiseks F ja HB. Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme– ja peenjoone jämeduste suhe peab olema vähemalt 2:1