oli aga neumade abil võimatu üles märkida. Oli vaja süsteemi, mille abil saaks igaüks laululoo selgeks õppida! Sellise noodikirja mõtles välja 1028. aastal Itaalia munk Guido Arezzost. Ta pakkus välja 4 noodijoont, millele neumad lihtsalt peale märgiti. Asi muutus nüüd küll täpsemaks, kuid ikka veel oli see noodi- kiri rohkem meenutamiseks, mitte ära õppimiseks. Aga algus oli tehtud! Muide- alles 12.sajandil nägi noodikiri tänapäevaselt välja, sest siis märgiti noodid joonestikule ilusti eraldi välja ja lõpuks ometi sai võõra muusikapala selle süsteemi järgi selgeks õppida! 5. noodijoon lisandus 15.sajandil. Guido andis nootidele ka silp- ja tähtnimed. Keskajal oli 4 põhilist helirida, mida kasutati: dooria, früügia, lüüdia, ja miksilüüdia. Need helilaadid erinesid tänapäevasest duurist ja mollist seetõttu, et igas neis oli mõni aste kõrgendatud või madaldatud. Tähtnimedki võttis Guido früügia helilaadirea järgi (vaata oma vihikust,
Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke kiirkirjast: -tähti asendavad märgid; -vahet ei tehta suur-ja väiketähtedel; -kõiki häälikuid välja ei kirjutata, kiirkirja märk võib korraga tähendada mitut häälikut või tervet sõna; -kirjutatakse joonestikule, kus on 5 rida. Kasutatakse põhijoont, tõusu ja allatõstet. 26. Faleristika Faleristika on ametlike ordenite, aumärkide ja medalite uurimise ala. Tegelikult on see eesti keeles märgikunst või õpetus autasudest. Üheltpoolt uurib autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, ühiskondlikke nähtusi, mis põhjustavad autasude asutamist, uurib autasude väärtust, kunstistiili, valmistustehnoloogiaid, juriidilisi aluseid jne. Ometi on faleristika rohkem tuntud, kui autasude ,
Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke kiirkirjast: tähti asendavad märgid; vahet ei tehta suurja väiketähtedel; kõiki häälikuid välja ei kirjutata, kiirkirja märk võib korraga tähendada mitut häälikut või tervet sõna; kirjutatakse joonestikule, kus on 5 rida. Kasutatakse põhijoont, tõusu ja allatõstet. 26. Diplomaatika ehk ürikuteadus on ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid (Ürik on õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument keskajast või uusaja algusest)on haldusõiguslikud või riiklikud dokumendid, mis on pitseriga kinnitatud ja uurib neid nende ehtsuse aspektist. Diplomaatika on kogum mõisteid ja meetodeid, mis kujundati algselt seitsmeteistkümnendal ja
Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke kiirkirjast: tähti asendavad märgid; vahet ei tehta suurja väiketähtedel; kõiki häälikuid välja ei kirjutata, kiirkirja märk võib korraga tähendada mitut häälikut või tervet sõna; kirjutatakse joonestikule, kus on 5 rida. Kasutatakse põhijoont, tõusu ja allatõstet. 26. Diplomaatika ehk ürikuteadus on ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid (Ürik on õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument keskajast või uusaja algusest)on haldusõiguslikud või riiklikud dokumendid, mis on pitseriga kinnitatud ja uurib neid nende ehtsuse aspektist. Diplomaatika on kogum mõisteid ja meetodeid, mis kujundati algselt seitsmeteistkümnendal ja kaheksateistkümnendal
annaabi.ee 
