Sammuti kasutage vett, et vedeldada paksu värvi pildil. Värvide segamine kohe pildi peale tekitab väga huvitavaid kujundeid. 3) Graafikatööd tulevad kõige paremini välja mustaga. Graafikas eristan mina kahte eriliiki: Trükikunst ja joonekunst. Kõige tavalisemad jooned on sirge, laineline, sik-sak ja kurviline joon(S-joon). Lisaks on alati võimalik veel oma jooni mõelda. Joonte lisamisel tihedamini tekivad tumedamad kohas ja hõredamal joonestikul tekivad heledamad kohad. Täpitamisega on võimalik sama saavutada. Mida tihedamalt täpitad, seda tumedam on koht. TÄHTIS TEADA: Joone-täpi tööd tehakse tintenpeniga, äärmisel juhul geelpliiatsiga. 4) Väike puhtus ei tee paha. Soovitavalt ajaleht või mõni ebavajalik paber alla, kui hakkad värvidega maalima. 5) Kui värvitakse guasside või akvarellidega(vesivärvidega), siis ei jäeta mitte ühtegi kohta värvimata.
Samal ajal alustas Tallinnas brakteaatide vermimist Taani valitsus. Müntide põhitunnuseks on kalliskividega kuningakroon. Tallinna mündi tunnuseks oli linna väike vapp rist. Paleograafia ja stenograafia def ja põhimõisted- Stenograafia lühike sümbolitega kiri ehk kiirkiri. Võimaldab kiiresti kirjutada. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu ja lauseid. Aja kokkuhoid on kuni 75 protsenti. Kirjutatakse joonestikul, kui 5 rida, tõus ja allatõste. Esimesed teated stenograafia kohta pärinevad Vana Kreekast. Uue geomeetrilise süsteemi lõi inglane. Alates 1920 on Eestis tarvitusel Stolze- Schrey süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid.. Stenografeerimismasin- aparaat, millega saab suulist kõnet kiiresti üles kirjutada. Kiirkiri- tähti asendavad märgi, ei teha vahet suur ja väiketähtedel. Paleograafia- teadus vana kirja lugemisest Paleo(kreeka keeles iidne, muistne)
risttahukakujuline monument. (Jürisson 2003: 42) (vt. Lisa 3) 1.4. Villem Kapp Villem Kapp sündis 1913. aastal 7. septembril Hans Kapi perre esimese pojana. Lapsepõlve keskkonna mõjutustel õppis ta erinevaid harmooniaid ja viisikäände juba varakult. Oma esimese klaveriteose pani Villem Kapp kirja juba kaheksaselt. Kuigi algõpetuse klaverimängus sai Villem oma isalt, anti ta hiljem kohaliku muusikaõpetaja E. Göbeli hoole alla. Villem ilustas kõiki õpitud lugusid nootidega, mida joonestikul isegi ei esinenud ning seetõttu oli tal tihti pahandusi. Villem Kapi fantaasiat arendasid ka kontserdid ning Kappide külalislahket kodu külastavate muusikute kõnelused ja musitseerimised. Juba Suure-Jaani algkooli teise klassi õpilasena kirjutas Villem laule kooliajalehele. (Tõnson 1967: 26-27) Tema algkooli aegsesse perioodi (1921-1927) kuuluvad oopused ja rondod, millest võib leida lapselikke kui ka koorilikke jooni. Helilooja mälestuste põhjal on olnud temal
annaabi.ee 
