Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks ruudu nurkade arv. Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk. 6 „Geomeetriliste kujundite” komplektist (siin ja edaspidi on mõel- dud Kalju Kaasiku koostatud komplekti) lõigatakse välja ruute ja laotakse väikestest ruutudest lauale suuri ruute. Loendatakse, mit- mest väiksest ruudust need suured ruudud koosnevad. Seejärel järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kätte oli jõudnud kauaoodatud esimene koolipäev. Karupoeg pani koolimütsi pähe, vinnas selga uhiuue koolikoti ja asus teele. Kuna koos on kõike julgem teha, seadis ta kõigepealt sammud suure kivi juurde. Seal kohtus ta jänkupoisiga, nagu varem oli kokku lepitud. Edasi seati sammud vana tamme juurde, et sealt õpetajale lilli nop- pida. Kenad lillekimbud käes, jätkati teekonda
Tangentsiaalkiirendus on kiiresnduse komponent mis on suuantud piki trajektoori puutujat. Tangent puutuja Jäiga keha pöörlemine ümber kinnistelje. Keha pöörlemise võrrand Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nim keha sellist liikumist mille juures keha kaks mingisugust punkti on kogu liikumise aja liikumatud. Sirget mis läbib nimetatud kaht liikumatut punkti nim. pöörlemisteljeks. Keha punktid mis ei asu pöörlemisteljel joonestavad ringjooni mille tasapinnad on risti teljega ja keskpunktid asuvad teljel. Keha pöörlemise võrrand: =f(t) Pöörleva jäiga keha punkitide kiirused ja kiirendused Pöörleva jäiga keha punkti kiirendust nim joonkiiruseks. Pöörleva jäiga keha punkti joonkiirus on arvuliselt võrdne keha nurkkiiruse absoluutväärtuse ja selle punkti ning oöörlemistelje vahelise kauguse korrutisega. Pöörleva keha punkti tangentsiaalkiirendust nim
Tangentsiaalkiirendus on kiiresnduse komponent mis on suuantud piki trajektoori puutujat. Tangent puutuja Jäiga keha pöörlemine ümber kinnistelje. Keha pöörlemise võrrand Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nim keha sellist liikumist mille juures keha kaks mingisugust punkti on kogu liikumise aja liikumatud. Sirget mis läbib nimetatud kaht liikumatut punkti nim. pöörlemisteljeks. Keha punktid mis ei asu pöörlemisteljel joonestavad ringjooni mille tasapinnad on risti teljega ja keskpunktid asuvad teljel. Keha pöörlemise võrrand: =f(t) Pöörleva jäiga keha punkitide kiirused ja kiirendused Pöörleva jäiga keha punkti kiirendust nim joonkiiruseks. Pöörleva jäiga keha punkti joonkiirus on arvuliselt võrdne keha nurkkiiruse absoluutväärtuse ja selle punkti ning oöörlemistelje vahelise kauguse korrutisega. Pöörleva keha punkti tangentsiaalkiirendust nim
kaupa. Mõned õpilased võivad öelda, et mune, õunu jne müüakse kümne kaupa. Õpetaja palub lastel näidata ühte kümnelist kimpu arvutuspulki, loendada ja näidata 10 üksikut pulka. Küsib, mitu üksikut pulka peab võtma, et saaks ühe kümnelise kimbu. Mitu üksikut pulka me saame, kui võtame lahti ühe kümnelise kimbu. Ühe kümnelise saamist näidatakse ka teiste näitvahendite abil. Joonestavad 10 cm pikkuse lõigu, seejärel märgivad sentimeetrid lõigule (jaotavad lõigu 10 võrdseks osaks). Hariduslike erivajadustega õpilased omandavad aeglaselt mõistet "10 ühelist on üks kümneline". Seetõttu on vaja väga pikaajalist praktilist tegevust mitmesuguste esemetega ühe kümnelise moodustamiseks ühelistest ja vastupidi, kümnelise jaotamist ühelisteks. On väga oluline diferentseerida mõisted "kümme ühelist" ja "üks kümneline". Kümneline see on tervik. Selleks, et
annaabi.ee 
