RINGJOON; KAARED; TELGJOON ja loomulikult ABIJOONED; Kui meil on veel vaja joonist mõõtmestada, siis peab seal olema kiht MÕÕTMED. Iga uue kihi kujundamiseks on vaja klõpsata ikoonil ja anda kihile nimi. Kuid kui vaadata tabeli lahtrite pealkirju, näeme et kõikidel on lahtris Linetype (jooneliik) kirjas, et on tegemist pidevjoonega (Continuous), mis ei sobi telgjoone joonestamiseks. Nüüd teeme klõpsu ┐ TELGJOONe reas lahtri kohal Linetype ja avaneb jooneliigi seadistamise aken Select Linetype: Ülesanne II Tihend 4 Avaneb jooneliikide valiku aken Load or Reload Linetypes. Otsime üles vajaliku jooneliigi – iga nime taga on ka tema joonekuju – ning klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi CENTER koos oma joonepildiga ilmub aknasse Select Linetype
Mõõtkava Eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed.
k. „auto”). [ Accept ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega antakse arvutile teada, et ollakse arvuti poolt pakutuga nõus, ehk peenemalt öeldes – aktsepteeritakse näidatut. Ahvi moodi – käsu tellimus hiirega klõpsamisega mingil ikoonil (tuleneb väljendist „Ta liikus ahvi kiirusega”, seega väga ruttu). Aktiveeruma – (‘highlighting’) objekti värvuse või jooneliigi (või mõlemad koos) muutumine näiteks siis, kui objekt on valitud. Aktiveerumine toimub vaid siis, kui põhimuutuja HIGHLIGHT = 1. ÜLESANNE I Pinnatükk 42 Aluskiht – kui mitu objekti asuvad joonisel sisuliselt üksteise peale joonestatult, siis ülemise objekti all olevaid objekte loetakse sisuliselt allpool asuvateks ehk aluskihis olevateks.
annaabi.ee 
