Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"joonealusele" - 5 õppematerjali

REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND
4
odt

REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND

ee/artikkel.php?id=14 2.7 Töös viitamine Põhinõudeks on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Referaadi vormistamine 5 Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele: Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis ,,Rehepapp"1 2.8 Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Referaadi koostamise juhend
16
doc

Referaadi koostamise juhend

allikate järgi kontrollida. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Andrus Kivirähk alustab romaani “Rehepapp”esimest peatükki novembrikuu esimese päeva lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000: 3), teise peatüki esimene lõik kirjeldab 2. novembri haruldaselt koledat ilma (Kivirähk 2000: 8). Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele. Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis “Rehepapp”¹. __________________ ¹ Andrus Kivirähk. Rehepapp. Tallinn: Varrak, 2000. Kasutatud kirjanduse nimekiri Kasutatud kirjanduse nimekirjas järjestatakse infoallikad tähestikuliselt perekonnanimede järgi. Raamatutel märgitakse  töö autor  ilmumisaasta  teose pealkiri  ilmumisaasta  kirjastus Kivikas, Albert 1942. Nimed marmortahvlil

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA
14
docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7 Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK'

Majandus → Informaatika I
10 allalaadimist
NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA
10
docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7. Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK'

Informaatika → Informaatika
81 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

kiiresti-kiiresti, ruttamise ärevus näol. Iga võõra tulek tundub siin segavana ja kui võõras üldse pääseb kellegi jutule, siis tundmusega, et aeg on raha." (ÕT 13.) Õitsituled tutvustas 1933 ka välismaa toimetusi: USAs on ajalehetoimetus nagu tööstushall ­ seal toodetakse uudiseid ja arvamusi eraldi; Prantsusmaal töötavad jälle kõik peale tmt sekretäri väljaspool toimetuse ruume, seal oli rohkem ruumi poleemikale ja joonealusele materjalile; Saksamaal oli kindel töö- ja ruumijaotus ning vali kord: koridor, kabinetid, konverentsiruum ­ tegevtoimetaja tegi jooksvat tööd, sekretär tehnilist tööd. Eesti kohta öeldi: "Meie toimetuste töö on tänapäev üldiselt veel üsna süsteemitu. Toimetused koosnevad vähestest suurtest tubadest, kus toimetajail tuleb töötada hulgakesti koos. Et sealjuures lisaks kõigele ei toimetajad ise ega neid külastavad võõrad, kellele muide ei tehta mingeid takistusi

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun