magnetvälu on läheduses või väheke aega peale teisest magnetväljast lahkumist. Elektromagnetid tekitavad magnetvälju ainult siis, kui elekter läheb läbi nende mähiste. Kuidas magneteid teha? Kõik, mis magneti valmistamiseks teha vaja on, on lihtsalt mõjutada metallis olevaid magnetilisi domeene nii, et need näitaks ühte suunda. Nii juhtub näiteks, kui hõõruda nõela magnetiga mõju magnetväljale paneb domeenid joonduma. On ka teisi viise, kuidas domeene metallis mõjutada: · Metalli panek tugevasse magnetvälja põhjast lõunasse suunas · Metalli hoidmine põhjast lõunasse suunas ning korduv haamriga löömine, mis paneb domeenid nõrgalt joonduma · Lasta elektrivool läbi metalli Kaks nendest eelpool mainitud meetoditest, kuidas Loadstone (kivi, mis onooduse poolt magnetiseeritud) looduses välja kujuneb. Mõned teadlased ütlevad, et Loadstone tekib, kui
talent ei läheks raisku. Kuna meid on vähe, siis mahakantimiste jaoks ruumi ei ole. Leian, et kui noortele on vastavad tingimused ja võimalused tagatud, maailmamastaabis konkurentsivõimeline haridus antud, siis on riigile ka õigus oodata noortelt vastuteenet. Näiteks, kui arst on oma koolihariduse omandanud maksumaksja raha eest, peaks ta riigi heaks töötama vähemalt kolm aastat, hoolimata sellest, et piiri taga saaks kordades rohkem palka. Ning sama põhimõtte järgi peaks joonduma ka teised erialad. Kahjuks on enamikule meist kohene isiklik heaolu tähtsam. Teema II lõik: Oluline on ka rahvusliku majanduse aspekt ja see, et Eestis tegutseks ikka põhiliselt meie enda kapitalil opereerivad ettevõtted. Kuna loodetavasti läheb meie oma ettevõtjale kodumaa saatus rohkem korda kui mõnele suurele välisettevõtjale, kes täbaras olukorras lihtsalt minema jookseks. Seetõttu peaksime oma ostusid sooritades eelistama eestimaist, nagu ütleb ka kulunud reklaamlause
Üheks võimaluseks on õigust defineerida järgmiselt - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õiguse algust ei saa kirja panna, sest see on alati olnud meiega. Õigus eksisteerib koos peredega, rahvusega, ühiskonnaga. Seda perioodi, mida õiguses kirja pole pandud, nimetatakse eelajalooliseks ehk kirjutama õiguseks. Esimene märk õiglusest on jurist Celsuse poolt öeldud: ,,Õiglus on headuse ja õigluse kunst!". Seda mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist. Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vastavalt oma nägemusele: ,,Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis.". Sama palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tõlgenamisi õiguse kohta. Näiteks H. Kelsen tõlgendab õigust kui inimkäitumise normatiivset sunnikorda. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis
15. Sotsialiseerumine Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed muudavad oma käitumist ja tegutsemist vasstavalt sellele mida inimesed ootavad neilt või arvavad ootavat. Sotsialiseerumine jaguneb kolmeks esmane sots. Toimub perekonnas kus õpitakse elutõdesid pole ilus valetada, tuleb teistega arvestada. Teisene sots õpitakse ühiskonnaliikme tõdesid, toimib õppimine haridussüsteemi abil. Õpitakse kella järgi joonduma, töötama kindlal kellajal, õpitakse suhteid, tunnustama kõrgemal olevaid inimesi, distsipliini. Kolmas sots õpitakse üha uusi rolle, poliitik ärimees, vanem. K S ei lõpe. 16. Grupp, grupi omadused Inimesed, kes on seotud omavahel suhetega. Grupis valitseb ühine tunne, arusaamine. Kõik liikmed on omavahel vastastikuses sõltuvuses. Gr liikmed teavad et peale neid kuulub sinna ka teisi liikmeid ja tunnevad vastutustunnet teiste ees. 17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley)
sellele, kuidas tunneb ennast lihtne ja loomulik rahvahulk. Need härrad on alati esimesed kriitikud. Läbiviidav propaganda ei meeldi neile ei sisu ega vormi poolest. Neile näib kõik liialt vananenuna, liialt sabloonsena. Nad otsivad aina midagi uut, erisugust. Selline kriitika on tõeline nuhtlus, ta segab tõeliselt edukat propagandat, mis oleks võimeline võitma tõelisi masse, igal sammul. Kui vaid propaganda organiseerimine, tema sisu ja ta vorm hakkavad joonduma nende küllastunud intelligentide järgi, hajub kogu propaganda laiali ja kaotab igasuguse külgetõmbejõu. Tõsine propaganda ei eksisteeri mitte selleks, et rahuldada blaseerunud intelligente neis huvi äratava mitmekülgsusega, vaid selleks, et veenda eelkõige kõiki laiu rahvamasse. Massid oma pinnapealsuses vajavad alati märgatavaid ajavahemikke enne, kui nad isegi vaid pööravad tähelepanu ühele või teisele küsimusele. Selleks aga, et masside mälu omandaks kas või täiesti