ning asus siis kirjutamisele.Kell üks tegi ta lõunavaheaja ja läks nurgapealsesse poodi,et endale midagi osta lõunaks peamiselt vorsti,salatit,kartuleid,piima,õhtuks heeringaid.Kell pool kolm istus ta jälle kirjutuslaua taga ja töötas kella kuueni.Siis ta enam ei jaksanud. Tema raamat rääkis põhimõtteliselt Sokratesest ja kolmekümnest päevast, mil Sokrates ootas oma surmaotsuse täideviimist.Ta pidi ootama 30 päeva mürgikarika joomiseni, sest sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ja sel ajal ei tohtinud hukkamisi toimuda.Ohvrilaev pidi noorte neidude ja noormeestega sõitma Delose saarele, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest,et Theseus kord tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Teisel hommikul,istus ta oma kirjutuslaua taha hirmutundega,sest ta ei teadnud millest kirjutada.Kui ta püüdis mõtteid koondada märkas ta rohelisi kapsausse, kes olid venelase
ajupotentsiaali hävitamist. See aga jätab inimesele sügavad jäljed kogu eluks. Alkoholipiirang kuni 21. eluaastani pole juhuslikult kehtestatud. Pealejoomine Viies müüt: kui ma hakkan hommikul ärgates kohe peale jooma, siis pohmelli ei tule. Nendes olukordades, kus hakatakse hommikul kohe peale jooma, esialgu tõesti pohmelli ei teki. Inimene võtab uue koguse alkoholi ja see teeb tema enesetunde kergemaks, kuid enamasti lõppeb selline käitumine uue peoga, mis omakorda viib tsüklilise joomiseni. Aga ka tsükliline joomine päädib lõpuks pohmelliga - ja väga raske pohmelliga sealjuures. Lisaks tähistab tsükliline joomine otseteed sõltuvuseni. Pohmelliga autoroolis Kuues müüt: pohmelliga on autorooli istuda ohutu. Pohmellis inimese kogu tähelepanu kulub sellele, et üldse kuidagi olla. Et enesetunne on väga halb, siis ei suuda ta millelegi muule korralikult keskenduda. Pohmelliga tekivad inimesel
Kaanel ja kaante sisemuses on kasutatud rohkelt erkroosat värvi, mille taustaks on hall värv ning silma jääb tihedalt või suurelt kirjutatud teose pealkiri „Higgsi boson“. Sisemine kujundus on lihtne ning raamat pole jaotatud osadeks, vaid tulevad lihtsalt järjest luuletused, kus ainult pealkirjad on trükitähtedega kirjutatud. See luulekogu kirjeldab palju eestlasi ning seda kui üksikud ja kurvad nad on. Üksindus ja kurbus viivad joomiseni vahel ka narkootikumiteni, millele autor väga vastu on, ning ta on öelnud, et need kaks häsitavad inimese elu ja iseloomu. Ta kirjeldab oma luuletustes lihtsate inimeste igapäevaelu, ning toob völja olukordi, milles lugeja end võib ära tunda. Tuletab meelde katku, kui rotid koledat haigust levitasid ja lapsepõlve, kui kardeti asju, mis täiskasvanuna juba nii ilmselged on. Vahelduvad positiivsed ja negatiivsed luuletused, mis nagu ütleksid lugejale, et elus on nii