Brett tundis, et ta polnud mehe jaoks piisavalt hea. Noored lahkuvad hotellist, Romero on juba arve maksnud. Nad joovad veidi veini ning sõidavad mööda Madridi ning vestlevad oma pettunud romansist. Romaanist leiame terve seltskonna nn kadunud noori, nagu süngemeelne Bill, kibestunud ja eluvõõras Cohn, tüütav Mike, tõeline kaunitar Brett. Kõigi nende õnnetused on kuidagi seotud äsja lõppenud sõjaga. Nad on elupõletajad, andudes joominguile, sest neid ängistab pidev väljapääsmatusetunne ja katastroofi eelaimus. Kõik need tühised kõrtsikülastajad rõhutavad ebakindlust ja tühisust ning inimeste elu nurjumist. See on rõõmutu ja kibestunud romaan, kuid samas leidub siin ka rõõmus noot töötahe, mis tõstab inimesed lootusetust meeleolust kõrgemale. Sihikindel töö on see, mis aitab rõhuvast raskemeelsuset üle saada. See ongi see, mis teeb romaani heaks, põnevaks ning just sellepärast on seda hea lugeda
Barnes (Jake) kätkeb endas mitmeid autori iseloomujooni ja vaateid. Teosest leiame terve seltskonna "kadunud" noori, nagu süngemeelne William Gorton (Bill), kibestunud ning eluvõõras Robert Cohn http://www.davidgagne.net/hem/archives/004778.shtml , kerglane ning tüütav Michael Campbell (Mike), ekstsentriline kaunitar Brett Ashley.Kõigi nende hädad ja õnnetused on nii või teisiti seotud äsja lõppenud sõjaga. Nad põletavad elu, andudes joominguile Pariisi ja Hispaania restoranides, sest neid ängistab pidevalt mingi väljapääsmatustunne ja katastroofi eelaimus. Turistide jõudeelu, tühised kõrtsi- ja kohvikukülalised, keda Hemingway ohtrasti näitab, ainult rõhutavad inimese eksistentsi ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada.
Barnes (Jake) kätkeb endas mitmeid autori iseloomujooni ja vaateid. Teosest leiame terve seltskonna "kadunud" noori, nagu süngemeelne William Gorton (Bill), kibestunud ning eluvõõras Robert Cohn http://www.davidgagne.net/hem/archives/004778.shtml , kerglane ning tüütav Michael Campbell (Mike), ekstsentriline kaunitar Brett Ashley.Kõigi nende hädad ja õnnetused on nii või teisiti seotud äsja lõppenud sõjaga. Nad põletavad elu, andudes joominguile Pariisi ja Hispaania restoranides, sest neid ängistab pidevalt mingi väljapääsmatustunne ja katastroofi eelaimus. Turistide jõudeelu, tühised kõrtsi- ja kohvikukülalised, keda Hemingway ohtrasti näitab, ainult rõhutavad inimese eksistentsi ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada.
Noored lahkuvad hotellist, Romero on juba arve maksnud. Nad joovad veidi veini ning s�idavad m��da Madridi ning vestlevad oma pettunud romansist.S###A#### ###%#A#####@##�##�###T�#####�# Romaanist leiame terve seltskonna nn kadunud noori, nagu s�ngemeelne Bill, kibestunud ja eluv��ras Cohn, t��tav Mike, t�eline kaunitar Brett. K�igi nende �nnetused on kuidagi seotud �sja l�ppenud s�jaga. Nad on elup�letajad, andudes joominguile, sest neid �ngistab pidev v�ljap��smatusetunne ja katastroofi eelaimus. K�ik need t�hised k�rtsik�lastajad r�hutavad ebakindlust ja t�hisust ning inimeste elu nurjumist.S###A#####@##�##�###A###8 #####�#%#TV#####*# See on r��mutu ja kibestunud romaan, kuid samas leidub siin ka r��mus noot � t��tahe, mis t�stab inimesed lootusetust meeleolust k�rgemale. Sihikindel t�� on see, mis aitab r�huvast raskemeelsuset �le saada
(Bannikov 1971: 567) Viimane tähendab, et tema teoses on nähtav vaid väike osa peidetud tegelikkusest – olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab, kui see, mida ta ütleb (XX sajandi kirjanikke 2003: 119). Tema esimene romaan on „Ja päike tõuseb“, mille peategelane on sõjainvaliid Jacob Barnes. Lisaks leiab teosest terve seltskonna kadunud noori, kelle hädad ja õnnetused on ühel või teisel moel seotud äsja lõppeva sõjaga – põletatakse elu ja andutakse joominguile. (Bannikov 1971: 567) Seega on see üsna rõõmutu ja kibestunud teos: „Mulle ei läinud korda, mille pärast see kõik oli,“ ütles Jack Barnes meile. „Ma tahtsin ainult õppida selle keskel elama. Võib-olla kui sa õpid selle keskel elama, siis saad sa teada, mille pärast see kõik on.“ (Hemingway 1926, viidatud Beesley, Joughin 2001 järgi) Hemingway järgmine romaan „Hüvasti, relvad“ on lääne kirjanduse üks kirglikum sõjavastane teos
annaabi.ee 
