kuid lõpuks juut murdus, ta lubas, et ta hakkab kristlaseks vaid siis kui ta käib Roomas ära, ja vaatab kuidas kõik jumalateenrid seal elavad oma korralikku elu. Seda kuuldes muutus Jeannot morniks, kuna oli teada, et Rooma vaimulikud elasid kõlvatut ja räpast elu. Seetõttu üritas ta Abrahami ümber veenda, kuid see ei õnnestunud. Roomas nägi juut, kuidas kõik teenivad seal kõige kõlvatumat lihaimu, kõik olid prassijad, joomarid ja söömarid. Kõik mida juut Roomas nägi oli talle vastuvõetamatu, ning ta pöördus tagasi Pariisi. Paar päeva peale Abrahami tagasitulekut läks Jeannot talle külla ja oli valmis kuulma seda, et Abraham ei taha kohe kindlasti kristlaseks hakata. Juut oli kardinalidest ja teistest õukondlastest väga halval arvamusel, kuid siis lausus, et ta on valmis siiski kristlaseks hakkama. Jeannot viis Abrahami kirikusse ja lasi ta ära ristida. Temast sai juudi ristiisa ja andis
stabiilse majanduskasvu kindlustamine 2. inimõiguste kaitsmine 3. ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) heaolupoliitika ajalooline taust Inglismaa esimene vaesteseadus 1553 Eristati abivajajate gruppe: - vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged) - hooldekodud -vigastatud (invaliidid) - parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) - Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1. kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda 2. ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad. Ametnikul oli õigus koguda nn kihelkonnamaksu,mida pidi maksma vastavalt oma varakusele. Selle seadusega tekkisid esimesed sotsiaaltöötajad. 18. sajandil rakendus see seadus juba kogu riiki hõlmavalt. Speenhamlandi süsteem 18.saj lõpus
Seega pärast surma liigub hing jumala juurde. 6. Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge “puhtuse” astmest. Selgitage seda teooriat. Hing, kes pole elanud mõõdukat elu vaid on austanud ainult oma keha ja hoidnud eemale filosoofilistest tõdedest ei eraldu surres kehast puhtana. Ta jääb ringlema oma hauakambri ümber ning ei pääse seega jumalate juurde. Kui nad on aga piisavalt ekselnud aheldatakse nad nende jaoks kõlbeliste loomade kehasse. Näiteks õgardid ja joomarid eeslite kehadesse. Kuna aga õige filosoof elab vaid mõistuse nimel ja ei teeni oma kehalisi vajadusi on ta puhas ja pääseb seega Hadese juurde. 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokrates seletas eelenevas tekstides, et pärast surma on tema ja ta keha eraldunud, pole mingit vahet kuhu see keha poetada. Kuna keha on nii kui nii ainult segadust ja ängi tekitanud temale on see iseenesest aru saadav. 6.nädal Küsimused epistemoloogia loengu kohta
annaabi.ee 
