vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid, tundus see tüdrukule hoopis tagamõttega plaaniks osutuvat. Lõpuks jäi siiski laps Miia Mikaela Roosale ja kõik lahenes õnnelikult. Peategelaseks võib nimetada raamatus Mikaelit, kes on küll surnud, kuid kelle ümber jutustus kaudselt käib. Mikael oli lugemisvaegusega, kuid elurõõmus noor poiss. Koolis ei õppinud ta hästi erinevalt oma vennast, kes oli tarkus ise. Ta käis palju joomapidudel ja tarbis vahel tujutõstmiseks Rotilt (narkodiilerilt) saadud narkootikume. Nooruk mängis trumme bändis Desibel, koos sõprade Papa Tatsa ja Japega. Mikaeli tüdruksõber Roosa sai peale Mikaeli surma teada oma rasedusest. Ka Roosat võib paigutada loo keskele. Roosa oli umbusklik ning pealtnäha korralik tütarlaps, kes tegelikult suitsetas ja jõi, kuid emaduse saabumisega suutis ta need kombed maha jätta ja end lapsele pühendada
102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)zanrid voolasid kokku Rooma komöödia peazanri comoedia/fabula palliata'sse? Mida mantlikomöödia ühelt või teiselt zanrilt üle võttis? Üks vanemaid Rooma komöödia mõjutajaid on ilmselt Itaalia pinnal enne kirjanduslike komöödiate teket armastatud improvisatsiooniteatri alaliik festsenniinid. Festsenniinid olid rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades jm pidustustel vastulauludena; sõjaväe triumfirongkäikude järgsetel joomapidudel pseudoülistavalt triumfilauludena. Rooma komöödiates esineb massiliselt festsenniine jäljendavaid vaidlemisstseene ehk sõnasõdu, nt Plautuse komöödias Amphitruo lausa 14. Teine itaalia kultuuris levinud ja mantlikomöödiat mõjutanud improvisatsiooniteatri vorm on atellaan (fabula atellana), sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas, tobu jne)
usub, et punkarite alkoholilembuse põhjuseks on just soov ennast teistele mässulise ja bravuurikana näidata.125 Allan Vainola sõnab, et tema meelest oli alkoholitarbimise põhjuseks tollase ühiskonna masendavus ning jälkus, nentides, et purjus peaga oli seda lihtsam taluda. Samas peab ta alkoholitarbimist üheks pungi mõttetuimaks ja halvimaks iseloomustavaks jooneks.126 Merca hinnangul oli alkohol vabastaja ning tekitas revolutsionääri tunde, kirjeldades, kuidas punkarite joomapidudel sai üldtuntuks nn „kolmanda päeva fenomen“, mis seisnes kolmandal järjestikkusel joomispäeval äkki tekkivas maailmatunnetuse muutumises, mil kõik hakkab täiesti teistsugune tunduma. Ta lisas, et kolmandatel päevadel tekkinud mõtetest ja diskussioonides on ta isiklikult ammutanud palju inspiratsiooni oma luule tarvis.127 Teised intervjueeritavad näevad punkarite suhet alkoholiga mõnevõrra kaugemana, näiteks Freddy Grenzmann enda sõnutsi punki alkoholiga ei seosta
annaabi.ee 
