Samas kui nõrgema konstitutsiooniga või haigusest nõrgestatud organismiga isikul süvenevad juba lühemaajalisest lakoholi liigtarbimisest tuntavad psüühikamuutused ja/või rasked somaatilised kahjustused. Alkoholi süstemaatiline kasutamine põhjustab juba õige varakult, muidugi individuaalse erinevusega, põhiliste psüühiliste funktsioonide häireid. Episoodilise ja harjumusliku liigtarvitamise etapil on need häired ajutise iseloomuga, algavad joomaperioodi käigus, järkjärgult süvenevad, alkoholiliigtarvitamise lõpetamise järel aga mõne aja pärast taanduvad. Ka alkoholismi algstaadiumis on esiplaanil funktsionaalsed, taanduva iseloomuga häired. Alkoholi kroonilise mürgituse raskemate vormide korral psüühikahäired intensiivistuvad, süvenevad ja omandavad püsiva iseloomu. Mitmed häired muutuvad pöördumatuks, mis annab tunnistust orgaanilise kahjustuse arenemisest peaajus.
ennast. Alkoholiprobleemi tunnused jagunevad kolmeks: 1. Psühholoogilised tunnused · Alkoholist sõltuvuses oleva inimese mõtted liiguvad päeva jooksul ikka ja jälle alkoholile. Ning küsimus ,,Millal ma oma esimese napsi saan?" ootab nõudlikult vastust. · Negatiivsed emotsioonid. Joomisele võivad järgneda või pohmelusega kaasneda järsud meeleolulangused ja ärevus, mis kõva ja sagedase joomise korral võivad esineda ka kogu joomaperioodi vältel. 2. Meditsiinilised tunnused · Meditsiiniliste tunnuste väljakujunemiseks võib kuluda mõni nädal kuni aastakümned. Alkohol ei säästa ühtki elundit ja vaid väga harvadel juhtudel pääseb alkoholisõltlane tõsistest tervisekahjustustest. · Alkohol on mürgine narkootiline aine, mis laastab meie organismi. Ülemäärase joomise lühiajaliste toimete hulka kuuluvad seedehäired, kõhulahtisus, kehvveresus ja nahakuivus.
ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired, eriti kui haiguspildis domineerivad impulsiivsus, agressioon ja sagedased meeleolukõikumised); • alkoholism (eriti noorukitel, eriti joomaperioodi järgselt) ja/või uimastite kuritarvitamine noorukite puhul); • skisofreenia; • orgaanilised psüühikahäired; • muud psüühikahäired. Kuigi suuremal osal enesetapu sooritanutest on mingi psüühikahäire, ei satu enamus neist psühhiaatri vaatevälja ning seda isegi arenenud arstiabiga riikides. Seetõttu on ka esmatasandi meditsiinipersonali roll eluliselt tähtis. Depressioon
annaabi.ee 
