periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, inimese organism kohaneb aina suuremate alkoholi kogustega. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele, samuti võib isik muutuda vägivaldseks. Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi kas siis pidevalt või joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised kehalised haigused. Halvimal juhul võib asi lõppeda surmaga. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel. Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida, kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi
ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele. Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn. joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Joonis 1. Alkoholismi problem Allikas: (Kelli, Seiton 2013, 25)
kohaneminesuurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele. (Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/ , 2009) Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke ja koguni surma. (Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/, 2009) Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel (pärilik), psühholoogilistel kui ka sotsiaalsetel (ühiskond) teguritel
annaabi.ee 
