nädalas on kriitiline kehaline koormus täiskasvanud isikul tervise säilitamiseks. Seejuures teismelises eas oleks vajalik kehaline koormus vähemalt üks tund päevas. Regulaarne kehaline tegevus on kasulik kõikidele organsüsteemidele, aidates ennetada väga suurt hulka terviseprobleeme ja haigusi. NÄITED : Kuidas arendada vastupidavust ? Alustades on olulised just treenigud madala kiirusega (rahulikud jooksutreeningud) ning kestvusega alates 45 minutist (aeg sõltub senisest treeningtegevusest ja üldisest vastupidavuse tasemest). Selliste treenigute kestvuseks võib olla piisava treenituse korral isegi kuni 90 minutit. Rahulikud ja pikka aega kestvad treeningud arendavad baasvastupidavust, mille tagajärjel tugevneb ka südame töö ning südame löögisagedus peaks hakkama vaikselt madalamale tulema. Kui on saavutatud piisav selline
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega.
Võimlemine 10 min. 3. Kiirendusjooksud 4-6 korda 80-100 m. 4. 30-40 m stardiharjutused. 5. 150 m kiirendusjooksud. 6. 100 m jooksud vahelduva kiirusega, 20 m kiirelt, 20 m lõdvalt. 7. Teiste kergejõustikualade harrastamine. Igal treeningul üks hüpe ja üks heide. 8. Lõdvestav sörkjooks. Tabel nr. 2 Meetod III Ettevalmistaval perioodil novembrist kuni märtsi lõpuni toimub 2 korda nädalas võimlas. Paralleelselt jooksutreeningud maastikul. 16-17 aastased 1-2 korda ja 18 aastased 2 korda nädalas. Alates aprillist 2 korda nädalas metsas. Üks kord nädalas treening staadionil: sprinditreening, 1-2 pikemat jooksu ja teiste kergejõustikualade harrastamine. Jooksutempo sügis-talvisel perioodil 1 km 5.30-6.00 min ja kevad-suvisel perioodil 4.30-5.00 min. Enesetunde kohaselt viia läbi umbes 1 km järgi tõusva kiirusega sprinte 80-100 m. Üldise kehalise ettevalmistuse treening
annaabi.ee 
