Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening. Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema tugevad jalad ja ka kogu keha. Tugevad jalad võimaldavad teha jooksusamme kiiremini ja muuta neid suuremateks. Ka käed peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga. Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes üksi jooksutrenne on võimatu muuta oma tehnika paremaks, sellist protsessi peab jälgima kogenud treener. Iga inimesel on erinevad kehatüübid ja füüsikalised võimed ning tulenevalt nendest on igal
üksi. Järsku kuulsin enda taga lähenevaid samme. Vaatasin koheselt seljataha, seal oli mees. Ta oli mulle piisavalt lähedal, et näha ta nägu. Tal olid suured prillid ja must habe, näoilme oli hirmuäratav. Tal oli üks käsi selja taga, nagu tal oleks midagi varjata. Kiirendasin silmapilkselt oma samme. Tema kiirendas samuti. Külmavärinad jooksid üle mu keha. Mul tuli hirm nahka. „Kas ta jälitab mind?“, mõtlesin ning alustasin jooksmist. Kuulsin jooksusamme, ka tema oli hakanud jooksma. Ma jooksin nii kiiresti kui suutsin, kuid mu pea käis veel ringi siidri joomisest ning seepärast ei olnud ma väga kiire. Peagi jõudis ta mulle järele ja haaras jõuliselt mu käest kinni. Ta võttis teise käe selja tagant välja. Tema käes oli lihahaamer. Hakkasin karjuma, et keegi kuuleks ja tuleks appi, kuid kedagi ei liigu sellistel öistel tundidel. Ta lõi mind ühe korra haamriga kõhtu. Üle terve kere lõi valu. Olin haavatud ning värisesin hirmust
Väljakaevamised seda küll päevavalgele ei toonud, kuid selle asemel avastati kiviplaat, millel oli tekst: '' Kuningas Aleksander Suure kiirkäskjalg ja Aasia sammudega mõõtja Philonides Zoitosest, Kreekast pärineva Chersonasose poeg, on selle ( tahvli ) olümpialikule Zeusile pühendanud. '' Mida tähendab sammudega mõõtja? Siit selgub käskjalgade huvitav lisakohus. Ühest kohast teise liikudes pidid nad lugema ka oma jooksusamme. Laialt levinud pikkusühikuks oli roomlaste '' passus '' ( samm ). 1000 passust aga võrdus ühe rooma miiliga. Veel tänapäevalgi võib leida Apenniini poolsaare vanadel teedel miilikive, hemero- dromoste kunagiste geodeetiliste katsetuste tummi tunnistajaid. Päris tummad need kivirügad siiski ei ole. Tänu nendele saadi teada '' passuse '' keskmine pikkus. See võrdus 1 meetri ja 47.9 sentimeetriga.
annaabi.ee 
