kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks . Ühel hommikul kui oli jälle laupäevane päev ärkas Martin hommikul ülesse ja tal oli hoopis teistsugune tunne kui tavaliselt . Siis pani rutuga Martin end riidesse ja ruttas õue . Jooksis läbi metsa ja kuulis kõiki hääli . Siis mõtles Martin et midagi kummalist on juhtunud , ta aina jooksis ja jooksis mööda teed mida ta oli 8 aastat iga laupäev jooksund ja see tee ei lõppenud . Järsku tuli tema teel vastu orav kes hakkas temaga rääkima . Martin ei uskunud oma kõrvu , et ta suudab oravaga rääkida ja ta arvas , et ta ei ole ikka veel ülesse ärganud ja jooksis edasi ja jättis orava sinna ootama . Siis mõtles Martin , et ta on ära eksinud , kuna tee sai otsa ja seal ei olnud enam vanaema maja . Martin oli väga kurb kuna ta ei teadnud kus ta on ja ta ei oskanud enam tagasi minna . Ta vaatas ringi ja ei
Kuna Cook arvas, et odade otsad võivad olla mürgiga koos, siis liiguti tagasi merele. Meeskond üritas veel mitmel pool maale minna, kuid igal pool kordus sama. Austraalias nähti väga palju uusi linde, loomi ja taimi ja kõik see tundus inglastele väga eksootiline. . Uued katsumused. 10. juuni ööl oli suurepärane kuupaiste ja suurem osa laeva meeskonnast läks magama. Vaevalt tunni aja pärast tunti äkki tõuget ja kuuldi raginat. "Endeavour" oli jooksund veealusele korallirahnule. Laeva voolas hulgaliselt vett ja kõik pumbad olid töös. Õnneks tuli ühele ohvitseridest mõte katsuda auku kinni panna sellesse topitava purjega. See õnnestus ja laev suunati madalasse vette. Laeva hakati parandama ja ühel päeval selgus üks huvitav asi, nimelt kui laev jooksis kaljurahnule, oli tükk rahnust ära murdunud ja jäänud laeva auku kinni. Kui sellist imet poleks juhtunud, siis oleks laev tõenäoliselt mõne minutiga põhja läinud.
Marek Niitu. Kuigi Marek käis Kuressaare Gümnaasiumis vaid põhikooliaja, võib teda kindlasti vilistlaseks nimetada. Nimelt lahkus Marek Niit peale põhikooli lõppu spordikooli. Marek Niit on sündinud 9. augustil 1987. aastal (Vikipeedia 2007). Antud ajahetkel võib teda nimetada Eesti üheks esisprinteriks. Marek on korduvalt uuendanud Eesti meeste 200 meetri jooksu rekordit. Nüüd on rekordinumbrid 20,69 (Kivi 2007). Samuti on ta jooksund välja väga hea 100 meetri distantsi tulemuse, mis jääb veel natuke alla Eesti rekordile (Järvela 2007). Marek Niidu seni säravaimaiks tulemuseks võib lugeda juunioride MM võistlustel saavutatud maailmameistri tiitlit (Meie Maa 2007). Selle tulemusega on ta läbi aegade neljas Euroopa sportlane, kes taolise tulemuseni jõudnud. Samuti on Marek pälvinud palju tunnustavaid meeneid ja auhindu. Muuhulgas on