Jooksiklased Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Mardikalised Liik: Jooksiklased Jooksiklased Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Välimus Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Erinevad jooksiklased Aitäh kuulamast
38. Tartu Süda, I., Miländer, G, 1998. Eesti putukate levikuatlas. Distribution Maps of Estonian Insects 1. Siklased- Cerambycidae. Tartu Voolma, K., Õunap, H., Süda, I., 2000. Eesti putukate levikuatlas. Distribution Maps of Estonian Insects 2. Ürasklased Scolytidae. Tartu Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi. I. Alamselts: Röövtoidulised Adephaga Sugukond jooksiklased Carabidae. Vastsed on aktiivselt liikuvad, röövtoidulised. Valmikud on pikkade jooksujalgadega, enamasti tumeda värvusega, haukamissuistega maismaal elavad mardikad. Esineb sooleväline seedimine. Kirevamad jooksiklased on perekond liivikas Cicindela, kes elavad kuivadel liivastel aladel. Tegutsevad soojadel päikesepaistelistel päevadel. Lendavad hästi. perekond jooksik Carabus on keskne jooksiklaste perekond. perekond paugujooksik Brachinus liikidel avaneb anaalava juures kaht erineva koostisega lämmastikühendeid sisaldavat sekreeti eritava näärme juha
Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Silmadest eespool on jooksikutel pikad lülilised tundlad, millega nad võtavad vastu ohusignaale ning saakloomade lõhnu. Lõhnade abil võivad jooksikud igasugusel maastikul ja isegi tihedas rohus ka omavahel sidet pidada.(www.wikipedia.org) Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Sellisena jäävad nad tumedal maapinnal märkamatuks. Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. (http://www.ut
annaabi.ee 
