aasta sünnipäeva. See on päris krõbe vanus juba, aga vaadates , kui elujõuline sa veel oled, siis 100. aastaks elamine on sulle jõuetekohane. Sa oled olnud alati väga töökas ja aus inimene, ning pereliikmete eest hoolitsemine on olnud sulle kohal number üks. See on sinu puhul suur pluss ning seetõttu kõik armastavad sind ja kutsuvad MAMMAKS, mitte vanaemaks. Sa oled meie pere Kuld ja iidol igatpidi, sest meil lastelastel, kel sarved veel maha jooksmata on sinult palju õppida. Isiklikult tahaks tänada sind selle eest, et sa oled õpetanud mulle käsitööd, mida sa oled teinud varsti pool oma elust ja siiani ei tüdine ära. Veel hindan seda, et sa pole lasknud mul unustada oma kohalikku keelt Võru keelt. Seda on alati sinuga tore rääkida, sest saan palju naerda kuna vahel kuulen osasid sõnu esimest korda ja nende kõla on naljakas. Lõputud lood ja võrdlused sellest milline oli elu vanasti ja hetkel
Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud kunagi ükski trenn vahele.» Vaatamata kohusetruule sportimisele ei jäänud Veerpalul kaasa löömata poiste vempudes. Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis. «Kes pidurite keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido , «aga Veerpalu ei läinud
Hüpe ebaõnnestunuks, kui võistleja jalg jääb äratõukel pakust ettepoole. Heited jagunevad kergejõustikus neljaks ketta- ja vasaraheide, kuulitõuge ja odavise. Heidetes loetakse katse ebaõnnestunuks, kui võistleja pillab heitevahendi, puudutab mõne kehaosaga heiteringi äärise või tõukepaku pealispinda, või puudutab odaviskes äraviskeala märgistavaid jooni või ala väljaspool neid. Sportkäimine on ala, kus võistleja peab liikuma võimalikult kiiresti ilma jooksmata ta peab säilitama maaga pideva kontakti ning eespool olev jalg peab olema hetkest kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, mil jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Kui käimine ei ole reeglitekohane, teeb kohtunik hoiatuse peale kolme hoiatust peab võistleja rajalt lahkuma. Sportkäimises peetakse võistlusi nii staadionitel kui maanteedel. Mitmevõistlus jaguneb kolmeks kümne-, seitsme-, ja viievõistluseks. Kümne- ja seitsmevõistlus on mõlemad jaotatud kahe päeva peale
Peale ühe. Ainus jätkaja oli Andrus Veerpalu. Jooksis kümme ringi kaeblemata lõpuni ja siis küsis teistelt, kas nemad said ka susata. (Said küll. Ühe tüdruku viis kiirabi koguni haiglasse.) Kuidas saab olla nii rahulik, imestab tänini Veerpalu tollane treeningukaaslane Eiko Tasalain (33), nüüdne Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja kõva töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain (29), Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud kunagi ükski trenn vahele.» Vaatamata kohusetruule sportimisele ei jäänud Veerpalul kaasa löömata poiste vempudes. Vähemalt kaude. Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis.
annaabi.ee 
