Ülemaailmne tasakaalustamatus ootab endiselt lahendust Jätkusuutlikkus ja võimaliku kohandamise suurenev tasakaalustamatus Maailmamajanduses on käivitanud ühe liveliest ja vastuolulise majanduspoliitika arutelu viimastel aastakümnetel. Empiirilised tõendid on näidanud, et muutusi reaalse efektiivse vahetuskursi (REER), kõige ulatuslikum määr üldise konkurentsivõimega riikidest on võimalik vähendada eelarvepuudujääki või põhjustada kõikumised kaubandus-ja jooksevkontos alates puudujääk ülejäägiga, kuna need indutseerivad nõudluse kulude vahetamiseks sise-ja välismaise kauba vahel. Välised süsteemid ja põhiinvesteeringud Suured tulud katteta intressimäära spekulatsioone trahvida rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kapitali kogumahtuvust läbi kahe kanali reaalse vahetuskursi ja reaalse intressimäära. Empiirilised tõendid näitavad, et katmata intressi tulu olemasolu kipub vähendama
Intra (industry) trade tähendab samasuguste riikide vahelist samade kaupade kauplemist Heckscher-Ohlin mudeli keskmes on suhtelised eelised Kaubanduse kasvule on kaasa aidanud poliitika ja tehnoloogia areng Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest Rahasüsteemi eesmärk on edendada valuutaülekandeid Arvamus, et 'ükskõik, kuidas finantsturul käituda, keegi tuleb ikka päästma' on tuntud kui moraalne oht Maksebilansi jooksevkontos kajastuvad: väliskaubanduse puudu- või ülejääk 2007. a. kriis sai alguse kinnisvarasektorist Investeering eesmärgiga saavutada kontroll on otsene välisinvesteering. (Portfell tahab kasumit) Investeeringut, millega alustatakse nullist nimetatakse Green fieldiks Rahapoliitiliseks vahendiks on intressimäärad Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine,
Pangad saavad seega kolmandiku tegelike investorite teenitud kasumist. Samamoodi saavad hoiustajad kolmandiku osast, mille pangad on vastu võtnud. See kehtib panga peamistele kasumi teenimise tegevustele. See kokkulepe võib esmapilgul näida keerukas, kuid muutub aja jooksul mehaaniliseks ja rutiinseks. (Ahmad 1980:55) Mis puutub pangaklientide poolt nõutud väga lühiajalistesse laenudesse, siis intressivabas panganduses tehakse need kättesaadavaks vabadest fondidest kommertspanga jooksevkontos. Väga lühiajalistelt laenudelt, mille periood ei ole pikem kui üks kuu intressi ei nõuta. Pangad aga saavad laenuvõtjatelt tegevuskulude ja asjakohaste üldkulude katteks nõuda teenustasu. Ühe kuu kuni aasta pikkuse perioodi puhul on kaks võimalust. Kasumi jagamise alusena võib välja töötada tegelike investorite poolt kasutatavate fondide kasumlikkuse. Teise võimalusena võib kohaldada keskmist aastanäitajat, mis on sobiv ettevõtja üldisele ärile. (Ahmad 1980:56)
annaabi.ee 
