kasutusele laskmist. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba täna vett säästlikult kasutada. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi. Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka taimede ja loomade kaitsmiseks, kes elavad meie jõgedes, järvedes ja meredes. Ookeanid ja mered katavad 71% Maa pinnast ning neis elab 90% planeedi elusorganismidest
Nende hinnangul on kõige kriitilisemad piirkonnad India pealinn Delhi, Hiina ning Tsaadi järv Aafrikas. Delhi põhjavesi peaks ammenduma aastal 2015 ning Tsaadi järv on viimase 38 aasta jooksul vähenenud 95%. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Tänapäeval juhitakse enamik neist looduslikesse veekogudesse, vähemal määral ka pinnasesse. Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka meie jõgedes, järvedes ja meredes elavate taimede ja loomade kaitsmiseks. Veekogudel on ka muid tähtsaid ülesandeid, näiteks on need olulisteks toiduallikateks, kalanduse ja turismi majandusaru alustugedeks, tähtis osa kliima- ja ilmastikuolude tekkel ning inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud süsinikdioksiidi neelamisel. Samuti elab ookeanites ja meredes 90% planeedi elusorganismidest. Probleem on ülemaailmne, kuid lahendused jäävad paikseteks
(Groundwater..., 2007 ) . Paljudes Euroopa riikides on kõrge kvaliteediga joogivee varud. Mõnedes riikides, kus majanduslikud ja poliitilised muutused on kaasa toonud infrastruktuuri halvenemise, on ebapiisav vee töötlemine ja desinfitseerimine joogiveeks. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vajadus täiustatud veepuhastusjaamade järele. Joogivee kvaliteet on eriti murettekitav Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riikides, kus on probleeme joogiveevarude mikrobioloogilise saastumisega. Pan-Euroopa regioonis puudub umbes 120 miljonil inimeselt juurdepääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile (Water Use in Europa..., 2010). Rahvastiku tihedus määrab vee kättesaadavuse inimese kohta. Rahvastiku tihedus varieerub Euroopas, alates vähem kui 10 elaniku km2 kohta Islandil, Vene Föderatsioonis ja mõnedes Kesk-Aasia vabariikides (Kasahstanis ja Türkmenistanis) üle 300 km 2 , Beneluxi maades, San Marinos ning Maltal üle 1 000 km2 kohta
nendega kokku puutub, kantakse need edasi jõgedesse ja seejärel merre. /7/ Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad organismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi. Maailma mitmetes piirkondades on 4 tavalised juhtumid, kus inimesed haigestuvad reostunud vee joomisel sooltepõletikku ja kollatõppe./3/ Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka taimede ja loomade kaitsmiseks, kes elavad meie jõgedes, järvedes ja meredes. Ookeanid ja mered katavad 71% Maa pinnast ning neis elab 90% planeedi elusorganismidest. Euroopas katab merevesi 3 miljoni ruutkilomeetri suuruse pinna- see võrdub Euroopa maismaa pindalaga. Mere ökosüsteemil on palju olulisi ülesandeid, sh võtmeroll kliima- ja ilmastikuolude tekkel ning inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud süsinikdioksiidi neelamisel
aastast enam kui kahekordistunud. Piirkonnad, kus on täheldatud põudade sagenemist, on IPCC hinnangul tekkinut mõjutamas mereveepinna temperatuuri muutused, mis omakorda mõjutavad veeauru liikumist atmosfääris ja sellest tulenevalt ka sademete trende. Merevee magestamine Nagu ülal toodud statistikanumbrid väljendavad, on suur osa inimesi elamas pidevas joogivee nappuses. Lisaks kliimaga seotud asjaoludele võimendab nappust globaalsel tasandil joogiveevarude ebaühtlane paiknemine. Nagu eelenvalt mainitud, on joogiveenappust suurendamas ka rahvastiku juurdekasv, samuti on oluliseks teguriks linnastumine. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine (desalination). Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega – Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest.
annaabi.ee 
