Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett; · Tartu lennuväljal ohustab õli ja mürgiste kütteainetega tekitatud reostus enam kui 100000 elanikuga ülikoolilinna joogiveehaaret; · Pakri poolsaarel on pinnas kohati tugevasti saastatud naftasaaduste ja pliijäätmetega; jälgimist vajab demonteeritud tuumareaktoritest pärinev radioaktiivne saaste. Kõige enam saastatud pinnasega alad on Ida-Viru ja Harju maakond, Tallinna, Tapa, Rakvere ja Tartu linn ning selle lähiümbrus. (Timo Uustal, 2002-2003) Probleemid · Saastatud pinnas kujutab endast otsest ohtu põhja- ja pinnaveele ja sedakaudu inimese tervisele. (Timo Uustal , 2002-2003)
oma määrusega. Joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks on igal isikul õigus veekogu avaliku kasutamise või vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett. Vee erikasutajal on õigus töödelda vett joogiveeks ja seda müüa. Veekogu omanikult ei pea nõusolekut saama või temaga lepingut sõlmima omavalitsus, kes omab või valdab käesoleva seaduse jõustumise ajal töötavat joogiveehaaret voolu- või seisuveekogust. Selle omavalitsuse kasuks seatakse kasutusvaldus vee erikasutusõigusele, mis on kitsendatud joogivee võtmisele ja veekogu hooldamisele. VEE KASUTAMINE TOOTMISES? Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. Tootmise vajaduseks on igal isikul õigus vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett. Joogivee kvaliteediga vett, sealhulgas põhjavett, võib kasutada tootmise vajaduseks, kui
3.3 Veeobjektide kaitse 3.3.1 Veeobjektide kaitse veeseaduses Veeseaduses ja selle alamates õigusaktides on määratud veehaarete, veekogude, vee-elustiku elupaikade, allikate ja karsti kaitse nõuded. Veeobjektide kaitse eesmärgiks on vee säilitamine kasutuskõlblikuna (vastavana keskkonnanormidele) ning veekogude ja põhjavee hea seisundi säilitamine. Veehaarete kaitse tuleneb nende joogiveeallikana kasutamisest. Eestis on kaks joogiveehaaret, mis kasutavad pinnavett: Ülemiste järv koos Pirita ja Jägala jõe veesüsteemiga ning Narva jõgi. Enamus linnu ja asulaid saavad oma vee põhjaveest. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste kaevude. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala suurus sõltub kasutatava veekihi kaitstusest ja tarbitava vee hulgast, ulatudes 10..
annaabi.ee 
