- Kokku ligikaudu 11 miljardit Kokkuvõte meetmeprogrammist Meetmekava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis, kui õigusaktidega nõutud keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu veekeskkonna ning veest sõltuvale elustikule soodsa seisundi tagamiseks. Elanikele nõuetekohase joogiveevarustuse tagamine on veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Otseselt vooluveekogude seisundi
piiresse. Juhul, kui veekogu jääb kaitsealasse, tuleb arvestada nõuetega, mis võivad keelata veesõidukite liikumise või seda piirata. Veesõidukiga sõitja ei tohi rikkuda maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õigusi ning peab kaitsma vee-elustikku. 3.3. JOOGIVESI Joogivett saadakse looduslikest veekogudest, Tallinnas ja Narvas peamiselt pinnaveest, mujal Eestis põhjaveest. Joogivee kvaliteedi tagamiseks ja joogiveeallikate kaitseks on veevõtukohtade ümber moodustatud veehaarde sanitaarkaitsealad. Sanitaarkaitsealadel Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse piiratakse tegevusi, et vältida reostuse tekkimise ohtu. Joogivee kvaliteedi jälgimist korraldab terviseamet. 3.4. VEESEISUNDI HINDAMINE Looduses olev vesi (jõed, järved, rannikuvesi, põhjavesi) peab olema looduslikult puhas ja inimtegevuse poolt rikkumata
kalakasvatajate või kalapüüdjate kaebused, järelevalve ettekirjutused, mullaviljakuse muutused. Sõnnikukäitlussüsteemi valikul tuleb läbi mõelda järgmised küsimused: · milline tehnoloogia häirib võimalikult vähe loomalauda, sõnnikuhoidlate ja sõnniku laotamiseks kasutatavate põldude naabruses elavaid inimesi; · milline tehnoloogia võimaldab täita kohustuslikke keskkonnanõudeid ja vältida joogiveeallikate, põhjavee ning veekogude reostumist; · kas süsteemi väljaehitamine on teostatav ning majanduslikult võimalik; · kas sõnniku laotamiseks on piisavalt põllukultuuride kasvatamiseks kasutatavat maad; · kas vajalik sõnnikulaotustehnika ning laotamiskulud on majanduslikult vastuvõetavad; · kas sõnnikukäitlussüsteem aitab tõhusalt ära kasutada sõnniku taimetoitained ja parandada mullaviljakust. Sõnnikuhoidlate soovitatavad kaugused elamutest on toodud Lisas 4 tabelis 10.
annaabi.ee 
