Alani isa pidas hobuseid juhtides käsi väga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada. Peale haiglast koju tulekut oli isa rääkinud alati nii, nagu oleks Alani ratsutamine vaid nädala õppimise küsimus. Koolis oli ühel poisil araabia tõugu poni, kelle nimi oli Tähesära. See poni oli Alani jaoks täiuslikkuse sümbol. Igal suurel vahetunnil ratsutas poni omanik Bob Carlton Tähesäraga joogikohta. Ühel päeval tegi Alan Bobile ettepaneku, et ta võib ise Tähesäraga joogikohta sõita. Bob nõustus ja aitas Alani sadulasse ning jagas juhtnööre. Poni imes vett kiiresti ja Alanile sööbis see tunne igaveseks mällu. Sellest ühest joomas käimisest sai harjumus ja Alan hakkas Tähesäraga iga päev joomas käima. Alanit hämmastas, kuidas ratsa kooli õpilased kergelt hobuse seljas püsivad ja ta tahtis ise sõita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema.
Peale teekonda, tahtis isa teada kiki ksikasju, mis seal juhtus. Alani isa pidas hobuseid juhtides ksi vga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada. Peale haiglast koju tulekut oli isa rkinud alati nii, nagu oleks Alani ratsutamine vaid ndala ppimise ksimus. Koolis oli hel poisil araabia tugu poni, kelle nimi oli Thesra. See poni oli Alani jaoks tiuslikkuse smbol. Igal suurel vahetunnil ratsutas poni omanik Bob Carlton Thesraga joogikohta. hel peval tegi Alan Bobile ettepaneku, et ta vib ise Thesraga joogikohta sita. Bob nustus ja aitas Alani sadulasse ning jagas juhtnre. Poni imes vett kiiresti ja Alanile sbis see tunne igaveseks mllu. Sellest hest joomas kimisest sai harjumus ja Alan hakkas Thesraga iga pev joomas kima. Alanit hmmastas, kuidas ratsa kooli pilased kergelt hobuse seljas psivad ja ta tahtis ise sita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema.
territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõnsused, seal leiduv toit või järglased mis ongi ressursid. Parim käitumine on selline, mis antud tingimustes kõige rohkem ära tasub. Paljud loomad (rasvatihased, metsakuklased) kaitsevad teatud piiratud alasid ehk territooriume, kus vajalikud ressursid paiknevad. Teised valvavadki vaid ressursse, raiskamata jõudu terve territooriumi kaitse peale. Nii valvab sebra oma joogikohta, vesikirp paaritatud emast, koer oma konti. Ressursside jaotusviisi, kus ühed konkurendid (tugevamad ja konkurentsivõimelisemad) haaravad omale osa maa-aladest või ressurssidest ja jõuavad neid edukalt teiste eest kaitsta, nimetatakse despootlikuks jaotamiseks. Nii jagunevad konkurendid omanikeks ja mitteomanikeks. Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid
Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja
Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja
annaabi.ee 
