· plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, ketsupi- ja majoneesipudelid, sampoonipudelid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, kõik pandimärgita klaasist pudelid, purgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid). Ei tohi panna: toiduga määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt. kodukeemia), arosoolpudeleid. 3. Biojäätmed Kodumajapidamises võid biolagunevad jäätmed koguda kompostritesse, kuid korterelamutes ja ettevõtetes tuleb need koguda olmeprügist eraldi, just selleks ettenähtud biojäätmete konteinerisse.
Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti ja võitopsid, kosmeetika ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid). Et hoida oma elukeskkonda puhta ja inimväärsena, peaksime rohkem pöörama tähelepanu jäätmete kogumisele ja käitlemisele. Olmejäätmeid tekib meie ümber iga päev - enamiku sellest moodustavad paber, pakendid ja klaas. Väga oluline on jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Liigiti kogumine ehk nn mitme prügikasti süsteem võimaldab jäätmeid sorteerida liigi järgi,
Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas. Kvaliteetne paber ja papp pressitakse kokku ja müüakse Leetu ja Soome. Väiksemaid koguseid Eestis taaskasutab näiteks Räpina paberitehas. Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla, munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Eraldi tasub kogumist ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmed. Nendest on edukalt võimalik omakorda toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümber töötlemise tehas on Leedus. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: - 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) - 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve). Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 % - 30 m3 vett - 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata.
2.1. Paber ja papp Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaasist kui paljukirutud süsinikdioksiid. Eestis on praegu peamiseks paberjäätmete taaskasutamise võimaluseks põletamine katlamajades soojusenergia saamiseks. Lisaks kasutatakse vanapaberit kahes paberivabrikus ning soojusisolatsioonimaterjali tselluvilla valmistamiseks. Eraldi tasub panna ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmeid, nn tetrapakke. Neid kogutakse segapakendikonteinerisse ja suunatakse edasi Leetu, kus materjal töödeldakse spetsiaalses tehases ümber paberiks ja papiks (5). Alati on võimalus vanapaber ära anda. Internetis on piisavalt palju erinevaid aadresse. Räpina paberivabrik ,mis töötab Eestis vanapaberi baasil, võtab vastu vanapaberit otse inimeselt, paber tuleb ise kohale viia ja tore on see, et neil ei ole miinimummäärasid. Ka
annaabi.ee 
