Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Pärast plaadi säritamist Camera Obscuras ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. Ülimalt tähtis oli üleminek camera obscuralt fotoaparaadile, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv (mille leiutas 1840.a. ungari teadlane J.M.Petzval). Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik
Esimene eestikeelne fotograafia õpik ilmus 1911. Kes olid selle autorid? Vennad Johannes ja Peeter Parikas 5. Mida tähistab kuupäev 19.august 1839 ning millise sündmusega on see seotud? Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Pärast plaadi säritamist Camera Obscuras ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. Ülimalt tähtis oli üleminek camera obscuralt fotoaparaadile, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv. 6. Loetle fotograafia kasutusvõimalusi, milleni jõuti juba XIX sajandil! *1801: Johann Wilhelm Ritter avastab hõbenitraadi valgustundlikkuse
kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava) koos valgustundliku paberiga. 1826. Aastal suudab ta luua püsiva pildi. 1834. Aastal loob Henry Fox Talbot püsivad pildid paberile niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. 19. Augustil 1839. aastal tegi füüsik D.F. Arago Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Dagerrotüüpias kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Seda päeva nimetatakse ka fotograafia sünnipäevaks. Camera Obscuras säritati plaat, seejärel ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. 1840. Aastal leiutas ungari teadlane J.M. Petzval fotoaparaadi, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv. [1][2] Pilt 2. Camera Obscura. Pilt 3. Esimene fotoaparaadiga tehtud pilt aastal 1826.
Ka maadeuurijad võtsid avastusretkedele kaasa analoogsed seadmed ning väljaõppinud graafikud, kes olid võimelised joonistama nii suure täpsusega, et valmistöid on raske joonistusteks pidada, pigem sarnanevad need eritehnikas valmistatud fotodega. Dagerrotüüpia on 1839 esitatud esimene laiemalt levinud fotograafilise kujutise tekitamise meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel. Töödeldes hõbeplaadi hoolikalt poleeritud pinda joodiauruga, tekitati sellele valgustundlik hõbejodiidikiht. Valguse toimel moodustus selles kihis peitekujutis, mis ilmutati elavhõbeda auruga. Elavhõbe sadestus nendesse kohtadesse, kus säritamisel oli tekkinud peitekujutis ja moodustas hajusalt valgust peegeldava valge amalgaami. Seal, kuhu valgust ei olnud langenud, paljastus naatriumtiosulfaadi lahusega kinnistamisel peeglina läikiv hõbedapind. Positiivkujutis oli nähtav ainult kindla nurga all. Dagerrotüüpia peapuudused olid fotoplaatide
annaabi.ee 
