Nad on peaaegu kõikide taimsete õlide koostises. Nendes olevad küllastamata sidemed põhjustavadki teatud tingimustel isekuumenemise ning isesüttimise. (Talvar, 2009, lk. 90) Linaõli koostises on: (Talvar, 2009, lk. 91) Palmitiin ja stearinn 8% Oleiin 18% Linool 30% Teised 30 % Taimsete õlide ja rasvade isekuumenemise-ja isesüttimisvõime hindamisel kasutatakse nn joodarvu, so joodi kogus kg-des, mis ühineb 100 kg õli või rasvaga. Joodarv on seda suurem, mida rohkem on küllastamata sidemeid. Linaõli joodarv on 175- 192. (Talvar, 2009, lk. 91) 5 5. LINAÕLI KATSE Kõige levinumaks isesüttimisvõimeliseks õliks on linaõli. Linaõli kasutatakse peamiselt värvitööstuses värvide, õlide ja lakkide tootmises. (Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013)
..- 35ºC Hangumine -10ºC - 35...- 45ºC - 55ºC.- arktiline kütus Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale: talviste kütuste kasutamine suvel põhjustab toiteaparatuuri (pump ja pihustid) kiiret kulumist. Kütused: diiselküte Diislikütuse stabiilsus Diislikütuse keemilist stabiilsust iseloomustatakse: · vaigusisaldusega, · joodarvuga · koksistuvusega. Mida vähem on kütuses vaike, väiksem joodarv ja koksistuvus ning mida kauem on ta stabiilne, seda vähem tekib mootoris nõge ja tagi, seda parem on see kütus mootori "tervisele" ! Kütused: diiselküte Diislikütus ei tohi sisaldada: · mehhaanilisi lisandeid; · vett; · vees lahustuvaid happeid; · aluseid. Normitud on üldine väävlisisaldus, mis võib olla 0,2 ... 0,5 %. Kütused: gaas. Gaaskütusteks nimetatakse selliseid kütuseid, mis
51. Mis vahe on: *Küllastunud ja küllastumata ühenditel. Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsiniksüsinik-kaksikside või süsiniksüsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Orgaanilise materjali küllastumatust näitab joodarv. Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi. Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Formaalselt kuuluvad küllastumata ühendite hulka ka areenid. Kuna aga nende ühendite molekuli ehitus ja keemilised omadused on oluliselt erinevad eelnimetatud küllastumata ühenditega võrreldes, siis tavaliselt aromaatseid
tahkes olekus ning rasvad, kus on ülekaalus küllastumata rasvhapped vedelas olekus, õlidena. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva koostisse kuuluvad veel värvained, väikeses koguses valku, fermente, rasvaslahustuvaid vitamiine, vabu rasvhappeid, kolesterooli (loomsetes rasvades) jt. ühendeid. Rasvade füüsikaliseks näitajaks on tihedus (0,9...0,97). Õlide omadusi iseloomustab joodarv joodi hulk grammides, mida on võimeline siduma 100 g õli. Rasvad on kõrge energeetilise väärtusega. Mõned polüküllastumata rasvhapped (linool- ja linoleenhape, nimetatakse ka F-vitamiiniks), on suure füsioloogilise aktiivsusega. Küllastumata rasvhapetel on võime mõnede metallide-katalüsaatorite (nikkel, vask) toimel siduda vesinikku ja muutuda küllastunud rasvhapeteks. Seda protsessi nimetatakse hüdrogeniseerimiseks, millega saadakse õlidest tahked rasvad. 10.2
annaabi.ee 
