Keemiliselt süsivesinik Saadakse taimsest toorainest pärmseente mõjul toimuva käärimisega Kui tekitab probleeme, loetakse seda alkoholi kuritarvitamiseks Püsib kehas kuni lõhustub maksas Väljub hingeõhu, uriini ja higiga PLUSSID Aitab lõõgastuda Tekitab heaolutunde Muudab lõbusaks, seltskondlikuks MIINUSED Kahjustab mitut kehafunktsiooni Soodustab vähkkasvajat Tekitab sõltuvust Alk Joobunu muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks, vaimselt ohol tasakaalutuks Muudab joobunu iseloomu paheliseks min Annab põhjust enesetapumõtetele, julgustab ellu viima u Pikaajalisel tarvitamisel põhjustab tervisehädasid, rahalisi keh raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi, erimeelsusi sõprade/omastega as Paneb mõtlematult tegutsema Alkoholi olemus Närvisüsteemi depressant Usutakse, et on erguti Mõjub ajule tuimastavalt
See on nõndanimetatud eufooriline seisund. Inimest valdab kehalise ja tervisliku heaolu ning südikuse tunne. Ühteaegu väheneb tal ümbritseva tegelikkuse kriitilise mõistmise võime, halveneb mälu, suuremal või vähemal määral kaob võime õigesti orienteeruda tekkivates situatsioonides. Kõrgendatud meeleolu, muretus ja heasüdamlikkus aga võivad õige sageli asenduda äkkviha, ärritatuse ja tigedusega. Joobunu iseloomuomadused tõusevad rõhutatult esile. Kergesti ärrituvad, ohjeldamatud inimesed muutuvad veelgi jõhkramaks, vihasemaks, norivamaks, pealetükkivamaks, sageli isegi julmaks ja agressiivseks. Selles joobeastmes tulevad kergesti meelde ammused solvangud ja üleelamised ning sageli puhkeb tüli ja kaklus. Juba vähese alkoholi tarbimine raskendab inimestel välismuljete vastuvõtmist, halvab mälu ja sellega seoses olevaid talitlusi ning assotsioonide kulgu
Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda
Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda
tähendab põldu või aasa. (Ceram 1978:25). Kuid Vinlandi nimega on tekkinud ka müüt: kui nad olid saabunud oma kolmandale maale, paistis see neile nii kaunina ja viljakana, et nad kohale jäid, majad ehitasid ja varsti edasisele maakuulamisretkedele läksid. Siis aga juhtus, et ühel päeval leiti puuduvat "sakslane", mees nimega Tyrkir. Leifr läks teda otsima ja peagi tuli Tyrkir talle vastu. Otsitav käitus imelikult ja moonutas nägu, lühidalt öeldes jättis ta joobunu mulje. Kui temalt küsiti, mida tema käitumine tähendab, tuli ta lagedale hämmastava uudisega: ta leidnus viinamarju! Kui öeldus kaheldi, vihastas ta: lõpuks olevat ta sündinud lõunapoolsel maal, kus kasvasid viinapuud ja viinamarjad. Pärast seda andis Leifr maale nimeks Vinland. (Ceram 1978:25-26). Kuid see nime saamislugu võib olla ka üksnes müüt, kuna ka Taani ja Norra viljakais piirkondades on arvukalt kohanimesid eesliitega vin, ilma et seal kunagi viinamarju oleks kasvanud
annaabi.ee 
