Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. VAATED: I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus deemon, nimelt Sokrates." Kandva kultuuri uuenemine peaks toimuma Richard Wagneri (1813-1883) muusika ja isiku läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud.
" I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus deemon, nimelt Sokrates." Kandva kultuuri uuenemine peaks toimuma Richard Wagneri (1813-1883) muusika ja isiku läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud.
ülendama üliinimeseks. Nietzsche "üliinimene" (Übermensch) on uus Siegfried, kes oskab kreeka keelt. Ta looming on sõda kristliku Euroopaga, kuid ta ei suuda loobuda euroopalikkusest. I periood: Ta leiab, et kreekluse algsed jõud, apollonlik ja dionüüslik, segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin mõõdukas-mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragöödia allakäik algab kreeka ratsionaalse filsoofia sünniga, mida kehastab eriti Sokrates. II periood: Nietzsche ise nimetab seda "ennelõunaseks filosoofiaks". Neid teoseid seob võitlus "decadence", "moraali" ja "religiooni" vastu. Nietzschet ajendab võitluses moraali ja traditsioonilise filosoofia vastu kirglik igatsus tõepärasuse järele. Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised